Pagulasperede elu Haapsalus: kõige suurem mure on leida tööd

Illustratiivne foto pagulaslaagrist. Foto: Reuters

Kreekast Haapsallu saabunud kaks pagulasperet püüavad eluga Eestis kohaneda – õpitakse eesti keelt, käiakse hambaarsti vahet ning otsitakse tööd, mille leidmine on hetkel kõige suurem mure.

Veidi üle 20-aastased Asmaa ja Samer koos kolme lapsega on esimesed Süüria sõjapõgenikud Haapsalus, kirjutab Lääne Elu. Nad saabusid 28. aprillil ja elavad neile üüritud kolmetoalises korteris. Asmaa ja Samer on eluga Haapsalus rahul - kõik on käe-jala juures, jalgsi jõuab igale poole.

Asmaa ja Samer hakkasid paar nädalat pärast saabumist õppima rahvaülikoolis eesti keelt. Lihtne see ei ole, sest inglise keelt nad ei räägi, eesti keele õpetaja araabia keelt ei oska, nii et õppida tuleb piltide järgi. Praegu oskavad nad ennast tutvustada ja suudavad moodustada mõne lause.

Nesrin ja Hamude tulid Haapsallu veidi enne jaanipäeva, 16. juunil. Nesrin on 28, Hamude 31. Neil on kolm last: kaks tütart ja poeg. Oktoobri alguses peaks sündima neljas laps. Nende üürikodu Haapsalus ühes nõukogudeaegses kortermajas on täiesti tavaline: avatud köök, elutoas suur nurgadiivan ja teler.

Nesrin ja Hamude elasid Süüria miljonilinnas Aleppos, mis jääb üsna Türgi piiri lähedale. Kui Iraak andis Türgi kurdidele võimaluse Iraaki tulla, kasutasid nad seda. Aga ega elu sõjast laastatud Iraagis parem olnud.

MTÜ Pagula juhi Innar Mäesalu sõnul on kõige suurem mure leida tööd. Tööd on raske leida, kuni ei osata eesti keelt. Meestel on tööta olek veel ekstra raske, sest araabia mees on pere toitja, nüüd tuleb aga neil elada veidi üle 700-eurose sotsiaaltoetusega.

Perede tugiisik ei ole kuulnud, et Haapsalus oleks keegi neile liiga teinud või riidu kiskunud. Küll aga mõjub pikaajaline stress ja ebakindlus tervisele. Välja löövad kroonilised haigused, aga tunda annavad ka hambad, nii et mõlemad pered käivad hoolega hambaarsti vahet.

Pikemalt loe põgenike elust Haapsalus Lääne Elust.