Müstilisel kombel andis järele ka teine sama firma pais

Kui nädalavahetusel kangutati segastel asjaoludel lahti ASi Generaator hallatava Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaama paisu põhjaluuk, siis ööl vastu esmaspäeva andis järele samale firmale kuuluv Valgejõe pais Harjumaal Kuusalu vallas.

Keskkonnaameti sõnul oli Valgejõe kõrvale paisu abil tekitatud paisutus ebaseaduslik, kuna sellel puudus vee erikasutusluba. Samas kinnitas keskkonnaameti keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Urman, et keegi ei ole Valgejõel asuvat paisu lammutamas käinud, ilmselt ei pidanud oma aja ära elanud konstruktsioon lihtsalt enam vastu ja andis veemassidele järele.

Valgejõele tekitatud paisutusele oli luba olemas kuni tänavu 25. maini, kuid uut luba ei ole taotletud. Küll aga kasutas paisu oma basseinide täitmiseks Kotka Forell, kes pakub turistidele kalapüügiteenust. Ettevõte tõi kalakasvandusest basseinidesse forelle ja pakkus turistidele võimalust neid oma tiikidest välja püüda. Praegu on Kotka Forelli värava peal sildid, mis teatavad, et asutus on ajutiselt suletud. Samas on basseinides veel piisavalt vett, et seal elavad kalad mõne aja vastu peaks.

«Kotka Forelli omanikud üritasid hakata esmaspäeval seda paisu parandama, aga keskkonnainspektsioon peatas tegevuse,» rääkis Urman. «Keskkonnainspektsioon hoiab paisul silma peal ja tagab, et seal ebaseaduslikku tegevust ei toimuks. Lisaks jälgivad paisu ka kohalikud kalamehed, minu teada olid nad seal öö läbi valves.»

Urman selgitas, et kui Kotka Forell tahab oma tiikide jaoks jätkuvalt Valgejõest vett saada, siis peavad nad esitama keskkonnametile taotluse Valgejõest vee võtmiseks.

«Kotka Forelli omanikud peavad nüüd taotlema luba kas veevõtmiseks otse Valgejõest pumpade abil või siis puurkaevust. Keskkonnaameti jaoks on välistatud, et paisu rajamiseks uuesti luba antakse, kuna Valgejõel on suur potentsiaal lõhe ja forelli looduslikuks uuendamiseks ja seni oli pais selle potentsiaali realiseerimiseks ees,» selgitas Urman.

Valgejõgi on üks kümnest peamisest jõest Eestis, kus lõhe koeb. Jõele rajatud pais on aga Urmani sõnu kala looduslikku paljunemist takistanud. Teadlased on hinnanud, et kui kõik Valgejões asuvad koelmualad oleksid lõhele kättesaadavad, laskuks igal aastal sealt merre 16 000 noorlõhet. «See on väga suur kogus,» rõhutas Urman.

Kui keskkonnaameti hinnangul on Valgejõel asuv pais ise ära lagunenud, siis paisu hallanud AS Generaator ei olnud eile päeval veel ameti hinnangust teadlik.

ASi Generaator juht Jan Niilo rääkis teisipäeval, et Kotka Forell hakkas esmaspäeval lööma häirekella, sest paisu tagant hakkas vesi kaduma. Niilo sõnul avastati kohapeal, et paisult on üles tõmmatud kaks posti ning vesi lahmab kontrollimatult. «Tegemist on igal juhul väga kahtlase teemaga, mida on keeruline kommenteerida. See on täiesti uskumatu, mis sünnib,» rääkis Jan Niilo.

Niilo sõnu kinnitas eile ka Kotka Forelli juht Yury Zelezinskiy. «Esmaspäeval avastasime tõepoolest, et kõik vesi on ära voolanud ja jama on majas,» rääkis Zelezinskiy. Ta ei soovinud hinnata, kas tegemist võis olla kellegi kurja käega või on selle taga lihtsalt loodus.