/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/07/06/5583721t1heb83.jpg)
Tänavu tõrjutakse sosnovski ja hiid-karuputke kokku ligi 2200 hektaril, kõige tihedamalt on karuputke kolooniaid Harjumaal. Suuremas osas jõuavad tõrjetööd lõpule augusti lõpuks.
Karuputke kolooniaid on kõige tihedamalt Harjumaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Madli Linder ütles BNSile, et sel suvel said karuputke võõrliikide seemned tavapärasest varem valmis. Kuna praeguseks on seemned peaaegu idanemisküpsed, tuleb ka tõrjetöödega kiirustada.
Linderi sõnul peaksid tõrjetööd lõpule jõudma augusti lõpuks ning mõnede üksikute alade puhastamine jääb septembrisse. Tõrjetööd on praeguseks täielikult lõpetatud umbes 200 hektaril.
«Spetsialistid vaatavad kõik kolooniad üle,» ütles Linder. «Ühtegi viljuvat putke ei tohi puhastatud alal olla.»
Linderi sõnul on karuputke kolooniaid kõige tihedamalt Harjumaal. «Keila ümbrus on kõige hullem piirkond,» märkis ta.
Karuputke võõrliike on Eestis riiklikult tõrjutud alates 2005. aastast.
Tõrje toimub glüfosaadil põhinevate herbitsiididega, kuid tulenevalt taimekaitsevahendite ohtlikkusest rakendatakse järjest enam ka teisi tõrjemeetodeid – eelkõige putketaimede väljakaevamist ja nende juurte purustamist.
Neis paikades, kus herbitsiidi kasutamine ega väljakaevamine pole võimalik või putked juba õitsevad, lõigatakse taimede sarikaid, mis maetakse või põletatakse.
Sosnovski ja hiid-karuputke kasvatamine ja igasugune tegevus või ka tegevusetus, mille tulemusena taim võiks levida, on keelatud ja karistatav.
Karuputketõrjet korraldab keskkonnaamet ja rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.