Kaitseväe juhataja saatis täna kaitseväe peastaabi ees peetud tseremoonial reservi kindralmajor Valeri Saare ja brigaadikindral Peeter Hoppe, teatas kaitseväe peastaap.
Fotouudis: kõrgemad ohvitserid saadeti reservi
«Mõlemad mehed on teeninud Eesti riiki praktiliselt kaitseväe taastamisest ning nende pikaajalise teenistuse jooksul on nad juhtivatel kohtadel vastutanud kaitseväe arengut suunavate otsuste elluviimise eest,» ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras.
Kindralmajor Saare puhul tõstis kindralleitnant Terras eelkõige esile Ämari lennubaasi arendamist ning ütles, et kindralmajor Saar on pikka aega olnud Eesti õhuväe hääl, mõistus ja südametunnistus.
Kindralmajor Valeri Saar on teeninud Eesti kaitseväes alates selle taasloomisest. Ta on teeninud üksiku raadiotehnilise õhukaitsepataljoni ülema, õhuväe staabi ülema, kaitsejõudude peastaabi ülema asetäitja ning staabiülema asetäitjana NATO treeningmissioonil Iraagis.
Kindralmajor Saar on lõpetanud Žitomiri kõrgema õhukaitse raadioelektroonika sõjakooli, Harkivi õhukaitse akadeemia akadeemilised kursused, Bundeswehri staabi- ja juhtimisakadeemia Saksamaal ning kursused NATO kaitsekolledžis ja Balti kaitsekolledžis. 2012. aastast teenis kindralmajor Valeri Saar Eesti sõjalise esindajana Euroopa Liidu ja NATO juures.
Kindralmajor Saar tänas oma lahkumiskõnes nii oma alluvaid, ülemaid kui abikaasat ning ütles, et tänases pidevalt muutuvas maailmas vajatakse ja usaldatakse kaitseväelasi rohkem kui varasematel aastatel. «Kaitseväelane täidab vajadusel ka need ülesanded, mida teised täita ei saa või ei oska,» lisas ta.
Brigaadikindral Peeter Hoppe puhul rõhutas kindralleitnant Terras tema panust tänase riigikaitse arengukava koostamisel ning suurõppuse Kevadtorm käivitamisel. «Kindlasti on kaitseväe tänane nägu paljuski kindral Hoppe nägu,» ütles Terras.
Brigaadikindral Peeter Hoppe alustas teenistust kaitseväes 1993. aastal Kuperjanovi pataljonis rühmaülemana ning jõudis sama pataljoni ülema ametikohani. Aastatel 2000-2002 teenis ta kaitseväe peastaabi operatiivosakonnas ning oli aastatel 2002-2005 maaväe staabi ülem. Ta on teeninud NATO ühendväejuhatuse staabis Brunssumis planeerimisosakonna jaoskonnaülemana.
Alates 2011. aastast teenis brigaadikindral Hoppe kaitseväe peastaabi ülemana. 2013. aasta suvel asus ta kaitseväe sõjalise esindaja ametikohale NATO operatsioonide väejuhatuses Belgias.
Brigaadikindral Peeter Hoppe sõnul on kaitsevägi kahekümne viie aasta jooksul oluliselt arenenud ning eestlastel on põhjust nii oma riigi kui kaitseväe üle uhkust tunda. «Eestlaste enesekriitilisus ja põhjamaine stoilisus ei lase mõnikord tunda siirast heameelt ja uhkust saavutuste eest, kuigi me seda tegelikult peaksime,» ütles üheksa aastat võõrsil erinevatel ametikohtadel teeninud brigaadikindral Hoppe, kelle sõnul näeb Eesti arengut kõige paremini just see, kellel on olemas võrdlusmoment teiste riikidega.
Kindralmajor Valeri Saar ja brigaadikindral Peeter Hoppe jätkavad tänasest oma teenistust reservväelastena.