/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2011/01/28/506210t1h91a5.jpg)
Postimees.ee avaldab käesolevaga kolm huvitavamat president Toomas Hendrik Ilvest puudutavat USA saatkonna saladokumenti, mis Postimehel õnnestus Wikileaksi andmebaasi kaudu enda valdusse saada.
Postimees.ee avalikustab Ilvest puudutavad Wikileaksi saladokumendid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigis kolmes räägitakse Toomas Hendrik Ilvesest toonase presidendi valimise kampaania kontekstis. Mäletatavasti alistas Ilves 2006. aasta 23. septembril valijameeste kogus senise presidendi Arnold Rüütli. Praegu on Ilves teatanud kavast teist korda presidendiks kandideerida.
Esimene avalikustatav USA suursaadiku Aldona Wosi memo riigi välisministeeriumile on 19. juunist 2006.
Seal kirjutab saadik muuhulgas, et Toomas Hendrik Ilves ei taha Eesti presidendiks saada, kuid kandideerib, kuna ei suudaks taluda seda, et Eestit juhib veel viis aastat kolhoosiesimehe mõttelaadiga Rüütel.
Kronoloogiliselt järgmine avalikustatav memo on juba presidendivalimiste järgsest ajast, 16. oktoobrist 2006.
Seal teatab Wos, et presidendivalimised olid omamoodi eelmäng 2007. aasta riigikogu valimistele, kuid pole veel teada, millist mõju Ilvese edu parlamendivalimistele avaldab.
Samuti kirjeldab ta Ilvese elulugu ja käitumislaadi, märkides, et poliitilistes ringkondades peetakse Ilvest ülbeks ja eemalseisvaks, samas iseseisvaks mõtlejaks ja intellektuaaliks, samuti boheemlasest diletandiks ning teisalt Eesti välispoliitika üheks põhitegijaks.
Kolmas avaldatav dokument on nädal hilisemast ajast (23. oktoobrist) ning eelmise jätk. Seal räägib Wos Ilvese välispoliitilistest prioriteetidest, kuid tõdeb, et on ebaselge, kui palju suudab Ilves üldse ellu viia, sest presidendil ei ole Eestis eriti võimu.
Postimees on Norra juhtiva päevalehe Aftenposteni abil Wikileaksi andmebaasist saadud tekste muutnud ainult niipalju, et võtnud välja enamiku suursaadiku infoallikate nimed. Seda on tehtud kooskõlas Aftenposteni esitatud juhtnööridega.
Dokumendid on originaal- ehk inglise keeles ning nende põnevamaid detaile on võimalik lugeda ka Postimehe ajakirjaniku Argo Ideoni tänases loos.
Loe faile siit (inglise keeles):