/nginx/o/2011/01/28/506144t1ha479.jpg)
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusele vereseaduse alusel doonoriks sobivuse kriteeriumide muudatused, mis muuhulgas hakkab seadma piiranguid ka puugilt hammustada saanud inimeste vereloovutusele.
Puugihammustus hakkab piirama doonoriks minekut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministri määrusse lisatakse vere loovutamist piiravate tegurite hulka puugihammustus, et vältida puukentsefaliidi verega edasikandumist. «Verd võib loovutada kahe kuu möödumisel puugihammustusest, kui inimene on terve. Piirang puugihammustuse suhtes on aktuaalne ja vajalik, sest Eestis esineb sageli borellioosi, mille ilmnemiseks on kahekuuline piirang Eesti Infektsionistide Seltsi hinnangul optimaalne aeg,» põhjendab määruse seletuskiri.
Samuti pikendatakse piiranguid vereloovutusele malaariapiirkonnas viibinutele – seniselt 6 kuult 12 kuule. «On tõendatud, et malaaria peiteaeg maksas sümptomeid esile kutsumata võib olla pikem kui kuus kuud,» seisab seletuskirjas.
Seevastu leevendatakse nõudeid inimeste vanusele ja esmakordsele vereannetusele lubatakse ka üle 60-aastaseid. See muudatus tehakse, et viia määrus kooskõlla Euroopa Komisjoni direktiiviga, mille järgi on üle 60-aastaste doonorite esmakordne vereannetamine lubatud vereteenistusasutuse arsti äranägemisel. Sellegipoolest võivad verekeskused soovi korral asutusesiseselt kehtestada karmimaid nõudeid doonori vanuse suhtes.
Üldjuhul sobivad doonoriks 18-65-aastased terved inimesed, kes kaaluvad vähemalt 50 kilo.
Arsti otsus
Teisalt lisatakse määrusesse vere loovutamist piiravate muude tegurite hulka arsti õigus otsustada inimese doonoriks sobivuse üle. «Erilist tähelepanu tuleb otsustamisel pöörata psüühika- ja käitumishäirete esinemisele ning vanemate kui 60-aastaste esmakordselt verd loovutada soovivate isikute terviseseisundi hindamisele,» seisab seletuskirjas.
Nimelt ei pruugi psüühika- või käitumishäirega isik vastata adekvaatselt küsitluslehel esitatud küsimustele enda tervise, elustiili ja tarvitatavate ravimite kohta, mis võivad vereloovutusel põhjustada ohtu nii doonori kui ka veresaaja tervisele.
«Seetõttu juhul, kui arsti hinnangul ei suuda psüühika- või käitumishäirega verd annetada sooviv isik vereloovutusprotsessist ja verele tehtavate testide tegemisest täielikult aru saada ega nende tegemiseks nõusolekut anda, on arstil õigus vere loovutamine keelata,» märgitakse seletuskirjas.