/nginx/o/2016/07/09/5600763t1h4d6a.jpg)
Riigikohus otsustas pärast kohaliku elaniku kaebust, et Hanila vallavolikogu kinnitatud detailplaneering ei arvesta tuulegeneraatorite tekitatava müra ja lähedal asuva Natura-alaga ning on vastuolus valla üldplaneeringu ja maakonna teemaplaneeringuga.
Sellega tühistas riigikohus nii esimese kui ka teise astme kohtute otsused, mis elaniku kaebust ei rahuldanud.
2013. aastal pöördus halduskohtusse Hanila valla elanik, lastearst Reet Raukas, kelle elamu jääb 420 meetri kaugusele kavandatud tuulikutest. Tema arvates võivad tuulikud põhjustada ülemäärast müra ja kahjustada lähedal asuvat Natura-ala.
Käesolevas asjas olid peamised vaidlusteemad järgmised: müra levik kaebaja kinnistule, detailplaneeringu kooskõla maakonna teemaplaneeringuga ja valla üldplaneeringuga ning keskkonnamõju hindamise vajalikkus.
Varasemas menetluses leidsid kohtud, et kehtiva müranormi (40 dB) ületamine ei ole tõendatud. Riigikohus tõi välja, et detailplaneeringus ei olnud kavandatavate tuulikute maksimaalset võimsust määratletud. Kuid just tuulegeneraatorite esialgu kavandatud võimsuse vähendamine pidi olema peamine meede elamumaale ulatuva müra leevendamiseks.
Samuti oleks detailplaneeringu alusel tuulikute rajamise korral ületatud kehtiva üldplaneeringuga ettenähtud tuulikupargi maksimaalset koguvõimsust. Ka normi piiresse jääv müra võib olla ümberkaudseid elanikke häiriv ning mõjutada nende tervist ja privaatsust. Niisugust müra peavad naabrid taluma vaid siis, kui müra tekitav tegevus on kooskõlas kõigi asjakohaste õigusaktidega. Kui vald peab avalikes huvides vajalikuks tuuleenergia tootmist seni kavandatust suuremas mahus, tuleb üldplaneeringut muuta.
Detailplaneeringu kehtestamise ajal oli lõppemas maakonna teemaplaneeringu menetlus, milles oli ühe põhiteemana käsitletud küsimust, kui kaugele on otstarbekas planeerida tuulikupargid elamutest. Teemaplaneeringus oli otsustatud seada tuulikupargi kauguseks elamutest vähemalt 1000 m. Riigikohus viitas oma varasemale seisukohale, mille kohaselt tuleb detailplaneeringu kehtestamisel arvesse võtta ka teisi pooleliolevaid planeeringuid. Riigi- ja omavalitsusasutused peavad vältima vastukäivate planeeringute kehtestamist.
Lisaks ei järgitud detailplaneeringu koostamisel Natura-alaga seotud keskkonnamõju hindamise nõudeid. Planeeringu algatamisel koostanud eelhinnangu kohaselt võib tuulegeneraatoritega kaasneda oluline negatiivne mõju Väinamere hoiualale, kaitstavatele rändlinnuliikidele ja nahkhiirtele. Sellises olukorras on täiemahuline keskkonnamõju hindamine kohustuslik, kuid antud juhul jäeti hindamine läbi viimata.
Kassatsioonkaebuses leidis Raukas, et ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas. Otsusega ületatakse üldplaneeringuga sätestatud tuulepargi võimsuse piirangut vähemalt 21 MW. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga eeldab erinevate huvide kaalumist.
Teisalt ei olnud ringkonnakohus kaebaja hinnangul kohaselt põhjendanud keskkonnamõju hindamata jätmist. Käsitlemata on jäetud kaebaja väited mõjude kumulatiivse hindamise vajaduse ja vastava Euroopa Kohtu praktika kohta. Esivere tuulepark on planeeritud killustatuna, kehtestades tuulegeneraatorite detailplaneeringud väikeste gruppide kaupa.
Raukase esindaja vandeadvokaat Arne Ots nimetab seda nn salaamitaktikaks, mida Euroopa Kohus ei ole lubanud kasutada keskkonnamõju hindamise kohustusest kõrvale hiilimiseks.
Kolmandaks toob advokaat välja, et negatiivne mõju kaebaja kinnistule on tõenäoline. Otsus näeb ette 3 MW tuulegeneraatorite püstitamise, kuid ka 2,3 MW tuulikute püstitamisel levib kaebaja kinnistule normtaset ületav müra. Ringkonnakohtu väide, et normide ületamine pole tõenäoline, ei ole piisav.
Eestis ei ole ühtegi kehtivat õigusnormi, mis sätestaks tuulikute minimaalse lubatava kauguse elamumaadest ja elamutest. Ka Hiiumaal on merealade teemaplaneeringu, mis muu hulgas lubaks ehitada saart ümbritsevatele madalikele suuri meretuuleparke, kohtus juba vaidlustanud mittetulundusühing Hiiu Tuul.