Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Fotod ja video: nukker autoparaad Ülemistes

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Autohuvilised noored veedavad sageli oma neljapäevaõhtud Tallinnas Ülemiste keskuse parklas. Sellel nädalal toimunud kogunemisel oli osavõtjaid aga tavapärasest vähem ning kaubanduskeskuse parklas leidus hulganisti täitmata parkimiskohti.

Vaid viis päeva varem oli Ida-Virumaal Koogu külas toimunud liiklusõnnetus, mille tagajärjel kustus kolme noore eluküünal. Õnnetuse põhjustanud BMW juht ja sellest ainsana eluga väljunud Jaan Piim korraldas Ülemiste kogunemisega sarnaseid üritusi Ida-Virumaal. Tallinna autohuvilised tunnistasid, et traagiline avarii on ka neisse jälje jätnud.

Neljapäeval oli Ülemiste parklas kuulda võrdselt nii eesti kui vene keelt. Näha oli nii silmapaistva välimusega edevaid BMW-sid kui ka tänavapildis halli massi sulanduvaid mahtuniversaale.

Georgi (22) jälgis parklas toimuvat kaasavõetud matkatoolis istudes ja sõpradega juttu puhudes. Noormees on pärast Koogus juhtunut hakanud rohkem turvalisusele mõtlema. Ta ütles, et autoga driftida ja kihutada tuleks kohtades, kus inimesed ei käi, ei maga ja ei jaluta. Georgi sõnul võiksid ekstreemsusi harrastavad autoomanikud mõelda ka turvapuuri paigaldamisele, et enda ning oma kaassõitjate elusid säästa.

Seltskond noormehi popsutas autode vahel vesipiipu. Tossupilves rääkis Aleks (19), et tundis avariis hukkunud noori. Noormees ütles, et tema tutvusringkond on pärast õnnetust muutunud liikluses kohusetundlikumaks ja tähelepanelikumaks.

Aleksi arvates pole Eestis piisavalt kohti, kus end autoroolis välja elada ja just seetõttu kogunetaksegi tänavale kummi põletama ja kihutama. «Teistes riikides on need kohad olemas, nii Lätis kui ka Leedus,» lisas ta.

Põhja prefektuuri avariiteenistuse vanema Tanel Pajumaa sõnul väisab politsei selliseid üritusi iganädalaselt. Kogunemised pole ka tavakodanikele märkamatuks jäänud. «Enne kui politsei jõuaks ise reageerida, on juba kõned väga kiired tulema, et jälle toimub kogunemine, jälle toimub kiirendamine,» ütles Pajumaa.

Pajumaa arvates ei ole see probleem vaid politsei jaoks: «Kui me vaatame, kus need driftimised või kiirendusvõistlused aset leiavad, siis need on ikkagi avalikult kasutatavad teed, kaubanduskeskuste parklad ja pikemad sirged, kus samaaegselt liigub ka kaupluse külastajaid, tavaliiklejaid.»

Driftimise ja kiirendamisega käivad kaasas suured kiirused. Pajumaa ütles, et kui auto juhitavuse kaotab, siis autojuht ei kontrolli enam auto liikumist. «Edasine on kõigile tegelikult teadmata ja tagajärjed võivad olla väga traagilised.»

Tagasi üles