Riik laseb Kukruse põleva aherainemäe osaliselt ära vedada

Kukruse aherainemägi. Foto: Eero Vabamägi

Keskkonnaminister Marko Pomerants kinnitas Ida-Virumaal asuva Kukruse aherainemäe korrastamiseks 9,7 miljoni eurose investeeringu, mille eest veetakse suur osa põlevast mäest minema.

Uuringud näitavad, et mäe sees käiv utmisprotsess, mille tulemusena jõuab nii põhjavette kui ka õhku erinevaid kahjulikke aineid, ei lõppe veel nii pea, sest seni põlemata põlevkivi on mäe sees veel palju, teatas keskkonnaministeerium.

Kukruse aherainemägi asub Ida-Virumaal Kohtla vallas Peeri külas Tallinn-Narva põhimaantee kõrval. Jäätmehoidla pindala on 4,85 ha ning sinna ladestatud aheraine kogus on orienteeruvalt 1,3 miljonit tonni.

Mäe sees käib utmisprotsess ja põlemine, mille tulemusena jõuab põhjavette naftaprodukte ning õhku paiskub vääveldioksiidi, väävelvesinikku, süsinikoksiidi ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid.

Selliste juhtumite korral on ainsaks lahenduseks reostuskolde likvideerimine. Paraku ei ole Kukruse puhul mäe katmine reostuskolde likvideerimiseks piisav, sest põlemisprotsessi jaoks vajalik hapnik tungib mäkke mitte ainult nõlvade, vaid ka mäealuste kaevanduskäikude kaudu ning naftaproduktid jõuavad põhjavette mäe all paiknevate lõhede kaudu.

Kukruse aherainemäe korrastamiseks ehk keskkonnale ja inimese tervisele ohutuks muutmiseks kõige parema lahenduse leidmiseks analüüsiti ekspertide pakutud variante keskkonnamõju hindamise ning teostatavusuuringu raames. Keskkonnamõju hindamisel kaaluti viit alternatiivi alates mitte midagi tegemisest kuni mäe nihutamiseni. Parimaks lahenduseks hinnati mäe minimaalne äravedu ning allesjäänud materjalist kõrvalasuvale kinnistule uue mäe kujundamine.

Minimaalne äravedu tähendab seda, et ära viiakse polüaromaatsete süsivesinike, naftasaaduste ja benseeniga tugevalt reostunud materjal ning ülejäänu paigutatakse ümber õhukindlale põhjale vettpidava katte alla. Kukruse aherainemäe korrastamise raames on kavandatud tõsta ümber 790 000 kuupmeetrit materjali. Kaetava mäe pind on Kukrusel kuus hektarit.

Projekti kogumaksumus on 9,7 miljonit eurot, millest 85 protsenti tuleb Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist.

Foto: Eero Vabamägi / Postimees