Eilse majandusteemalise ETV «Valimisstuudio» kõige asjatundlikumaks poliitikuks valis Postimehe ja Postimees.ee ajakirjanikest kokku pandud hindamiskomisjon reformierakondlase Jürgen Ligi, suurim üllataja oli sotsiaaldemokraat Urve Palo ning omapäraseim esineja Rein Pihlar Iseseisvusparteist.
Komisjon: Ligi tundis asja ja Palo üllatas
«Ligi jättis kõige asjatundlikuma ja usaldusväärsema mulje. Ta teadis, millest rääkis, ja tühje lubadusi ei loopinud,» kommenteeris komisjoni kuulunud Postimees.ee juhataja Aivar Reinap.
«Ilma suurema vahuta arusaadav tekst, taha- ja ettevaatav kaine pilk,» leidis ka Postimehe poliitikareporter Tuuli Koch.
Postimees.ee reporteri Raul Sulbi sõnul jättis Ligi napp ja loogiline väljendusviis kindlasti selle poliitetenduse järel vaatajaile kõige riigimehelikuma mulje.
«Ligi rääkis vähe ja lubas vähe (erinevalt Reformierakonna valimislubadustest), oli loogiline ja konkreetne ning mõjus sama tüpaaži etendada püüdnud Juhan Partsi kõrval vanema ja kogenumana.»
Teiseks tuli Parts
Kui rahandusministri leiba sööva Ligi nimetas kõige asjatundlikumaks neli ajakirjanikku, siis kaks tõstis esile hoopis IRLi kuuluva majandusministri Juhan Partsi.
«Ootasin Kadri Simsoni ja Jürgen Ligi duelli, aga n-ö parema tiiva lipulaevaks osutus viimase asemel seekord hoopis Juhan Parts, kes rääkis kompetentset, selget ja veenvat juttu,» põhjendas oma valikut Postimees.ee vanemtoimetaja Alo Raun.
Ka Postimehe uudistetoimetuse juhataja Urmas Seaver seadis esikohale Partsi. «Vastas esitatud küsimustele ja rääkis väga konkreetsetest asjadest. Tõi täpseid näiteid, et mida saaks ära teha,» sõnas Seaver.
Pettuti Ligis ja Jaamus
Kõige suurema pettumusena mainisid ajakirjanikud kahel korral sama Jürgen Ligit, sama paljudel juhtudel Rahvaliidu aseesimeest Viljar Jaamut ning ühel korral sotsiaaldemokraatide aseesimeest Urve Palot.
Omapäraseismaks valiti Rein Pihlar Iseseisvusparteist, üllatajaks sotsiaaldemokraat Urve Palo. Sõnaosavaima debatiosalise valikul läksid arvamused lahku - võrdselt pakuti nii keskerakondlast Kadri Simsonit, rohelist Marek Strandbergi kui IRLi esindanud Juhan Partsi.
Ajakirjanikelt paluti vastust viiele küsimusele - tuli leida eilse debati sõnaosavaim, asjatundlikem ja omapäraseim osaleja, kuid ka suurim üllataja ja pettumus. Järgnevalt esitame komisjoni liikmete eelistused ja põhjendused täismahus.
AIVAR REINAP, Postimees.ee
Kes esinejatest oli sõnaosavaim?
Juhan Parts, selge ja arusaadav.
Kes oli kõige asjatundlikum?
Ligi jättis kõige asjatundlikuma ja usaldusväärsema mulje. Ta teadis, millest rääkis, ja tühje lubadusi ei loopinud.
Kelle mõtted olid kõige omapärasemad?
Omapärasusel konkureerisid võrdselt Marek Strandberg oma hiigelideedega (näiteks süvakaevandused, millega on raske diskuteerida) ja Rein Pihlar, kelle partei seisukohad on juba oma olemuselt tänases majandusruumis omapärased.
Kes oli suurim üllataja?
Minu jaoks oli üllataja Urve Palo, kes jättis ootamatult asjaliku mulje.
Kes oli suurim pettumus?
Viljar Jaamu, sest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eksjuht oleks võinud kindlama ja usaldusväärsemana mõjuda. Eks poliitiline kogemus ja vastaval tasemel esinemise kogemuse puudumine muutis ebakindlaks.
ALO RAUN, Postimees.ee
Kes esinejatest oli sõnaosavaim?
Kadri Simson. Kadri esines oma vanas headuses, kus kombineeruvad edgarsavisaarelik demagoogiakunst ja loomuomane väitlusandekus.
Kes oli kõige asjatundlikum?
Juhan Parts. Ootasin Kadri Simsoni ja Jürgen Ligi duelli, aga n-ö parema tiiva lipulaevaks osutus viimase asemel seekord hoopis Juhan Parts, kes rääkis kompetentset, selget ja veenvat juttu.
Kelle mõtted olid kõige omapärasemad?
Marek Strandberg. See pole üllatus, et Strandbergi mõtted liiguvad keskmise inimese ja poliitikuga võrreldes üsna kosmilisi radu. Seekord käis ta välja idee, et Eestisse võiks puurida 800 meetri sügavusi auke, mille abil muuta meid Euroopa maasügavustest mineraalide otsimise katsepolügooniks.
Kes oli suurim üllataja?
Rein Pihlar (Iseseisvuspartei). Tema ideed olid küll vahel üsna imelikud (väliskapitali-vastasus), kuid vähemalt oli neil võrreldes suurte erakondadega värsket mõtlemist. Kahju, et saatejuht ei lasknud tal rahus lõpuni rääkida ideed, kuidas maksukoormust märkimisväärselt langetada. Igatahes suutis ta esineda näiteks veenvamalt kui parlamendierakonda Rahvaliitu esindanud Viljar Jaamu.
Kes oli suurim pettumus?
Jürgen Ligi. Teades, kui põnevaks debatid temaga sageli kujunevad, esines Ligi seekord alla oma taseme, igavalt. Suur duell Keskerakonna ja Reformierakonna vahel jäi ära. Äkki andis erakond Ligile käsu oma teravat keelt hammaste taga hoida ning mõjuda – nagu valimisloosung nõuab - mehena, kellele võib kindel olla.
RAUL SULBI, Postimees.ee
Kes esinejatest oli sõnaosavaim?
Marek Strandberg. Tema mittekonventsionaalsete mõttekäikude sõnaosavat väljendust oli nauding jälgida. Harjumuspärase süsteemi reeglitele mittealluvad ja neist väljaspool töötavad mõtted ning nende väljendus torkas ülejäänud süsteemile allutatud mõtlemisega esinejate kõrval paratamatult silma. Samuti väärib kiitust tema vahetu suhtlemine saatejuhtidega ning reageerimine ajakirjanike stuudio kommentaaridele.
Kes oli kõige asjatundlikum?
Jürgen Ligi. Tema napp ja loogiline väljendusviis jättis kindlasti selle poliitetenduse järel vaatajaile kõige riigimehelikuma mulje. Ligi rääkis vähe ja lubas vähe (erinevalt Reformierakonna valimislubadustest), oli loogiline ja konkreetne ning mõjus sama tüpaaži etendada püüdnud Juhan Partsi kõrval vanema ja kogenenumana. Partsist jäi mulje kui Ligi õpipoisist, kes suures osas teeb samu asju, aga aegajalt langeb veel stiilist välja, muutub emotsionaalseks ja liiga paljusõnaliseks ning püüab teisi oma seisukohtade õigsuses veenda.
Kelle mõtted olid kõige omapärasemad?
Rein Pihlar (EIP). Tema mõtted sellest, et kapitalil siiski on rahvus ning soov võtta Eestile eeskujuks mitte just kõige demokraatlikumaid Aasia riike, olid kindlasti saate omapäraseimad. Teatav algaja kramp telekaamerate ees mõjus loomulikult ja veenis vaatajat selles, et need on tõesti siirad mõtted.
Kes oli suurim üllataja?
Jürgen Ligi. Suurim üllataja selles mõttes, et Ligi on ju tuntud oma ajutiste teravate ja emotsionaalsete ning vastuoluliste ja paljusid solvata võivate väljaütlemiste pärast. Selles saates hoidis ta end väljamõõdetud piires vaos ja selliseid eksimusi ei teinud, rääkis pigem vähem kui rohkem ja tundus oma enesekindluses kõige veenvamana.
Kes oli suurim pettumus?
Urve Palo. Jäigi arusaamatuks, miks saatsid sotsid saatesse inimese, kes suutis vaid varem valmis mõeldud lauseid ja seisukohti ette kanda ning muutus ebakindlaks ja kobavaks, kui mõne küsimuse muudetud rõhuasetuse tõttu enam ettevalmistatud vastus hästi küsimusega kokku ei sobinud. Kui Kadri Simsoni ärritumistes ja emotsioonides ei ole kunagi midagi loomulikku ja siirast ning need on kogenud poliitnäitleja harilikul tasemel sooritused, siis Palost jäi mulje, et ta läks päriselt närvi ja lasi end emotsioonidest ülemäära juhtida, mida professionaalne poliitik, kes kandideerib suurima valmisringkonna esinumbrina, ei tohiks endale lubada.
URMAS SEAVER, Postimees
Kes esinejatest oli sõnaosavaim?
Juhan Parts. Päris mitmed kandidaadid rääkisid küll kirglikult ja jõuliselt, kuid väga üldsõnaliselt, ja tegelikult ei saanudki aru, mida täpselt Eesti elu edendamiseks teha tahetakse. Ma ei läinud nende üldsõnaliste loosung-sõnavõttude ohvriks ja eelistan Partsi, kes suutis oma sõnavõttudesse poetada nii üldpõhimõtteid kui ka konkreetseid detaile.
Kes oli kõige asjatundlikum?
Juhan Parts. Vastas esitatud küsimustele ja rääkis väga konkreetsetest asjadest. Tõi täpseid näiteid, et mida saaks ära teha.
Kelle mõtted olid kõige omapärasemad?
Rein Pihlar. Rääkis, et välisinvesteeringud võivad olla saatanast. Lubas jõuliselt makse vähendada.
Kes oli suurim üllataja?
Urve Palo. Oli väga aktiivne ja silmatorkav ning kasutas talle antud rääkimisvõimalusi maksimaalselt ära. Teisalt muidugi hakkas silma soovimatus küsimustele vastata ja üldsõnalisus.
Kes oli suurim pettumus?
Jürgen Ligi. Mitte et ta nõrk oleks olnud, kuid minu ootused tema suhtes olid suuremad. Ligi sõnavõtud olid iseenesest asjatundlikud ja ta vastas küsimustele, kuid eeldasin temalt märksa jõulisemat ja kirglikumat esinemist ning oma seisukohtade kaitsmist. Arvasin, et temast kujuneb üks saate jõulisemaid tegelasi, kuid jäi üllatavalt varju.
TUULI KOCH, Postimees
Kes esinejatest oli sõnaosavaim?
Kadri Simson. Iseasi, kas selle osavuse taga ka sisu ja reaalsustaju oli.
Kes oli kõige asjatundlikum?
Jürgen Ligi. Ilma suurema vahuta arusaadav tekst, taha- ja ettevaatav kaine pilk.
Kelle mõtted olid kõige omapärasemad?
Marek Strandberg. Tekkis tõesti huvi teada, mis peitub meie maapõues sügavamal kui 800 meetrit. Samas - omapäraga hiilgas ka Rein Pihlar.
Kes oli suurim üllataja?
Viljar Jaamu. Teda pole lihtsalt varem debattides näinud ja värskendav oli lause «Tahaksin Urvet toetada Tallinna-Luhamaa maantee teemal, sest see toob meid merendussektori juurde tagasi.» Mõistan, et ta mõtles transiiditeid laiemalt.
Kes oli suurim pettumus?
-
MARTI AAVIK, Postimees
Kes esinejatest oli sõnaosavaim?
Marek Strandberg (EER) – Strandbergi jutul on enamasti algus, arenduskäik ja ots – ehkki meile kõigile on koolis püütud sama vormi õpetada, on mõned olnud selle omandamisel halvemad, mõned paremad. Lisaks meisterlik ja humoorikas saatejuhtide rünnakute tõrjumine – Strandberg jäi punktiga peale. Loomulikult ka osav uute teemade sisse toomine (süvakaevandused näiteks), olgu mõte siis vastusest kõrvale hiilimises või tõsimeeli näitamiseks, et räägime siin hoopis valest asjast.
Kes oli kõige asjatundlikum?
Jürgen Ligi (REF).
Kelle mõtted olid kõige omapärasemad?
Rein Pihlar (EIP). Iseseisvusparteilasi on avalikult harva näha. Valimisstuudio on üks võimalustest teada saada, milliseid ideid meil valimiskünnise alandamise korral parlamenti oodata oleks.
Kes oli suurim üllataja?
Urve Palo (SDE). Temast on saanud üpris sõnaosav poliitik. Kas sotsidel on olnud mingisugune praktilise demagoogia kursus? Ligi nendingust, et Arengufondil pole just palju reaalseid projekte ette näidata ning on seetõttu rohkem jututuba kui arenguvedur, suutis Palo tekitada rünnaku Ligi vastu.
Kes oli suurim pettumus?
Viljar Jaamu (ERL). Kogenud majandusinimeselt oleks oodanud rohkemat.