Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Odavat tööjõudu kasutada lubav seaduseauk lapitakse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Gert Siniloo
Copy
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu teab, et kui töötajana pole töö eest raha saadud, siis paneb see tegutsema. Nii on valdav osa töövaidluskomisjonile esitatud avaldustestki saamata jäänud töötasu nõuded.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu teab, et kui töötajana pole töö eest raha saadud, siis paneb see tegutsema. Nii on valdav osa töövaidluskomisjonile esitatud avaldustestki saamata jäänud töötasu nõuded. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Tööinspektsiooni kinnitusel teeb Ukrainast Poola kaudu Eestise toodavate töötajatega skeemitamise võimalikuks seaduselünk, mis aga peagi kõrvaldatakse.

«Igal riigil on õigus kehtestada töötamist reguleerivad piirangud. Kui praegusel juhul annab see skeem  tulemuse, et Eesti seadus Eestis ei kehti, siis pole see loogiline,» ütleb ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson.

Nimelt kohustub Eesti tööandja maksma välisriigist pärit töötajale 1,24-kordset keskmist palka. Ent Poolas tegutseva vahendusfirma kaudu tulevad näiteks ukrainlased Eesti põldudele tööle märksa väiksema palga eest, sest töötajana on nad registreeritud Poolas, mitte Eestis. Kohalik ettevõte maksab üksnes vahendustasu ning saab nii kasutada odavat tööjõudu.

Tagasi üles