Õiguseksperdid ei usu, et kapo väidetav «kalastamine» ohustaks Savisaare kriminaalasja

Kaitsepolitsei läbiotsimine Hundisilmal möödunud aasta 22. septembril. Foto: Sander Ilvest

Altkäemaksu võtmises kahtlustatava Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare kriminaalmenetlust kommenteerinud õiguseksperdid usuvad, et kaitsepolitsei ei hakanud Tallinna linnapead jälitama n-ö «kalastamiseks», vaid tegutses seaduse piires. Samuti ei usu nad, et ühe teabehanke korras kogutud tõendi kehtetuks tunnistamine seaks ohtu kogu tõenditekogumi.

Tartu Ülikooli kriminoloogia professori Jüri Saare sõnul tegutseb kaitsepolitsei enda raamides ja seaduse piirides. «Ei ole põhjust arvata, et nad ise mõtlesid välja, et hakkavad pealt kuulama vaid seetõttu, et tegu on Edgar Savisaarega,» leidis Saar. Tema sõnul peab sellel, et teabehange üldse aset leidis, olema varasem põhjendus.

Kui teabehanke käigus saavad teatavaks kuriteod, siis on kohustus algatada kriminaalmenetlus. Valikut, kas algatada või mitte, ei ole. Teabehanke kaudu saavad teatavaks andmed toimepandud kuritegude kohta ning nende menetlemine käib juba kriminaalmenetluse raames.

Teabehanke tühistamise korraldamiseks on omad reeglid ning selleks antakse ka luba. Kui kaitsja soovib kohtus tõestada, et teabehange ei olnud õiguslikult korrektne, siis on Saare sõnul tegu hoopis teise problemaatikaga. Ühel pool on teabehanke õiguslikkus, teisel pool toimepandud kuritegude tõendid.

«Peaasi, et asi ikka edasi liiguks. Saame kunagi ehk tõe ka teada.

Juhul kui teabehange ei olnud õiguslik, ei tühista see kõiki ülejäänud kuritegusid. «Minu loogika järgi ei saa seetõttu, et teabehange ei olnud põhjendatud, ülejäänud tõendeid vaidlustada, » ütles Saar.

«Peaasi, et asi ikka edasi liiguks. Saame kunagi ehk tõe ka teada, » nentis Saar.

Reformierakondlane ja Edgar Savisaare kunagine lähedane võitluskaaslane Ain Seppik leiab, et teabehankega kogutud tõendi vaidlustamine on klassikaline kaitsjate taktika kohtuprotsessi venitamiseks.

Sellegipoolest arvab kohtunikuna töötanud Seppik, et kaitsel ei ole eriti palju šansse. «Ma arvan, et nad on küllaltki õhukesel jääl,» tõdes Seppik.

Endise riigikohtu esimehe ja Euroopa inimõiguste kohtu kohtuniku Rait Maruste selgitusel on üldine reegel selline, et ühe tõendi kehtetuks tunnistamine ei tähenda kõigi teiste tõendite kehtetuks tunnistamist. Seega, isegi kui kohus tunnistab teabehanke korras Savisaare vastu kogutud esimese tõendi, millel rajanes kogu hilisem kaitsepolitsei ja riigiprokuratuuri uurimine ja kriminaalmenetlus, kasutuskõlbmatuks, ei tühistaks see hiljem kogutud tõendeid.

«Eeluurimisel kogutakse erinevaid tõendeid: asitõendeid, sõrmejälgi, tunnistajate ütlusi, dokumente jne,» kirjeldas Maruste.

Küll aga mängib rolli see, kuivõrd rajaneb kogu süüdistus just teabehanke käigus saadud tõendile ja kui kaalukas see on. «Iseenesest selle tõendi ärakukkumine ei tähenda kogu asja ärakukkumist, aga see võib selle kaasa tuua – see sõltub sellest, kuidas kogu süüdistus on püsti pandud,» selgitas professor.

Maruste tõdes, et teabehanke korras pealtkuulamist tehakse igal pool maailmas. Teabehankeks saab loa anda ainult kohtunik. Teabehanke loa põhjendatust saavad tema hinnangul hinnata ainult asjasse pühendatud.

Maruste usub, et kogu protsessi tulisemaks vaidlusteemaks saab hoopis see, kuidas ja kas teabehange on vormistatud tõendiks. «Kas see on vormistatud nii nagu see oleks tõend või mitte – see on minu jaoks ebaselge punkt. Seda peab hindama toimikumaterjalide põhjal, et kuidas teabehange on muutunud tõendiks,» rääkis ta.

Teabehange iseenesest ei ole veel kohtulik tõend. Kohtulikul tõendil on kindlad vormi nõuded ja see peab olema reeglite järgi vormistatud. «See võib olla selles kriminaalasjas vaidlemise koht,» leidis Maruste.