Ühe vietnamlase riigist välja saatmine maksab tuhandeid eurosid

Ebaseaduslikult piiri ületanud vietnamlased talvises Eestis. Foto: PPA

Sel aastal on Eestisse ebaseaduslikult saabunud kümneid vietnamlasi. Neist viimane, järjekorras 30., saadeti lennukile täna.

Ehkki see on rõõmustav teadmine ja näitab politsei- ja piirivalveameti (PPA) tublit tööd, oleks naiivne arvata, et sellega saabki vietnamlaste ebaseaduslikule rändele siinkandis joone alla tõmmata. «Jah, me ise küll prognoosime, et see pole viimane juhtum,» nentis ka PPA migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp.

Tegelikult on eelmisest suvest alates Eestist välja saadetud 66 inimest. Neist enamik, koguni 51 on olnud just Vietnami kodanikud.

Ei, Eesti ei ole vietnamlaste seas palavalt armastatud sihtkoht. Üldjuhul tulevad nad siia Venemaalt, et jõuda lõpuks Poola, kus loodavad eest leida parema elu ja ahvatlevamad teenimisvõimalused. «Arvatakse, et Euroopas on neil see võimalus. Kuid millegipärast ei kasuta nad selleks legaalseid võimalusi,» märkis Lepp.

Näiteks tabati tänavu jaanuaris kaheksaliikmeline ebaseaduslikult riiki sisenenud vietnamlaste grupp. Mõni kuu hiljem peeti korraga kinni 11 vietnamlast, keda toimetati parasjagu sõiduauto pagasiruumis lõuna poole. Sama politseioperatsiooni käigus peeti kinni ka kuus Ida-Viru meest, kes kahtlustuse kohaselt tegutsesid jõugus, mis vietnamlasi salaja üle piiri toimetas.

Üksjagu peab illegaalide tabamiseks olema õnne, kuid sellest üksi ei piisa. Veelgi olulisem on korralik eeltöö ning tihe infovahetus teiste riikidega.

Vietnami kodanikud ebaseaduslikult piiri ületamas. Foto: PPA. Foto: PPA

Kuid üle piiri ei kipu vaid vietnamlased, popimate lähteriikide esiviisikusse mahuvad ka Venemaa, Ukraina, Gruusia ja India kodanikud. Kui mõne riigi kodanikud teevad omalt poolt kõik, et riigist väljasaatmist vältida, esitades näiteks rahvusvahelise kaitse saamise taotluse, siis end ootamatust olukorrast avastanud vietnamlased seda ei tee.

Nad esitavad ametnikele oma dokumendid (reeglina neid ebaseaduslikel piiriületajatel kaasas ei ole), ootavad vagusi kinnipidamiskeskuses oma tagasilendu ega näita välja mingisugust agressiivsust. Justkui häbeneks nad ka ise, et nii palju tüli teevad.

Ent tõsi, tüli teevad nad küll – nendega tegelemine nõuab PPA ametnikelt mitu kuud rasket tööd ja ühtlasi ei ole kogu väljasaatmise protsess just odav lõbu.

Kui tabatud piiriületajal on olemas reisidokumendid, viibivad nad kinnipidamiskeskuses keskmiselt kaks kuud, enne kui neid ootab tagasilend kodumaale. Kui neil dokumente pole, on kogu protsess oluliselt aeganõudvam.

Üldjuhul lahkuvad väljasaadetavad lennukiga ning neid saadab alati PPA deporteerimisüksus. Seejuures peab iga väljasaadetava kohta olema kaks nn deporteerijat. Ilma saatemeeskonnata ei taha lennufirmad sekeldustesse sattunud kolmandate riikide kodanikke pardalegi võtta.

Lisaks koostatakse iga väljasaadetava kohta riskiprofiil. «Sealt on näha, mis iseloomuga isik on, kas tal on erivajadusi ja kas tuleb millelegi rohkem tähelepanu pöörata,» loetles Lepp. «See aitab deporteerijatel hinnata reaalseid ohte, mis võivad lennul kaasneda.»

Kuna Vietnam on kaugel ja piletid maksavad palju, hoitakse mõistagi silma peal headel pakkumistel, et piletid võimalikult odavalt saaks. Kuid piletid ei ole ainus kulu.

Lisaks lendamisele kulub raha deporteerijate viisadele, majutamisele, päevarahale, reisikindlustusele ja muulegi. PPA on välja arvutanud, et mullu kulus ühe Vietnami kodaniku väljasaatmisele kokku umbes 4500 eurot.

Võrdluseks, näiteks nigeerlaste väljasaatmisele kulub viis korda vähem raha, albaanlaste kojusaatmise keskmine kulu on ligi 2300 eurot. Küll aga ei pea väljasaatmisega kaasnevaid kulusid katma Eesti riik, vaid see raha tuleb Euroopa Liidu vastavast fondist.

Õnneks on vietnamlaste tagasisaatmisega seni kõik sujunud, sest lisaks sellele, et nad on rahumeelsed ja neil on üldjuhul kaasas dokumendid, on ka koostöö Vietnami saatkonnaga väga hea.

Kuid alati see nii ei ole. «Viimasel ajal on probleemseks kujunenud Aafrika riigid, kuna sealt pole siiani väga palju kodanikke tulnud ja kuna siiani pole nende riikidega otsekontakte olnud, ongi olukord keerulisem,» selgitas Lepp.

Lepa kinnitusel tehakse tihedat koostööd välisministeeriumiga, et ka nende riikidega suhtlus paremini toimima saada.

Eestis tabatud illegaalsed vietnamlased. Foto: PPA. Foto: PPA

EBASEADUSLIKU RÄNDE JUHTUMEID

2013 – 52 (avastatud isikuid 119)

2014 – 70 (avastatud isikuid 119)

2015 – 144 (avastatud isikuid 239)

2016 esimene poolaasta – 111 (avastatud isikuid 199)