Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Seitsme kuuga kaotas liikluses elu 40 inimest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Karel Reisenbuk
Copy
Kolme hukkunuga õnnetuspaik.
Kolme hukkunuga õnnetuspaik. Foto: JUSS SASKA

Käesoleva aasta seitsme kuuga juhtus Eesti teedel ligi 800 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai surma 40 inimest ning vajas arstiabi üle 1000 liikleja.

Inimkannatanuga liiklusõnnetuste arv on mullusega samal tasemel, kuid tervisekahjustusi saanute arv kasvas ligi poolesaja võrra.

«Enim raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi põhjustatakse suvekuudel. Möödunud kuu kahjuks kinnitas seda,» tõdes Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo. Juulis juhtus üle 100 inimkannatanuga liiklusõnnetuse, neis kaotas elu kaheksa ning vajas arstide hoolt üle 140 inimese.

Kõige rohkem inimkannatanuga liiklusõnnetusi juhtub Tallinnas ja Harjumaal. Pealinnas on tänavu toimunud 262, ülejäänud Harjumaal 110 kokkupõrget või teelt väljasõitu. Tartumaal juhtus 80, Ida-Virumaal 72 ning Pärnumaal 57 rasket õnnetust.

Juulis eemaldati juhtimiselt pea 700 alkoholiga patustanud juhi, terve aasta peale on neid tabatud üle 4300. Loigo tõdes, et alkoholi tarvitanud roolikeerajate arv pole vähenenud.

«Kui kõrvutada tänavusi andmeid varasematega, tabame jätkuvalt sama palju pärast napsitamist liiga vara rooli istunud inimesi. Need inimesed ei mõista, et nad on kehvema reaktsiooni ja liigse uljuse tõttu liikluses ohtlikud mitte ainult endale, vaid ka teistele liiklejatele. Kui järgmine päev on vaja sõita, tasub alkoholiga piiri pidada ja korralikult välja puhata või jätta klaas üldse tõstmata,» soovitas Loigo.

Tänavu põhjustasid alkoholi- või narkootikumide mõju all juhid 82 liiklusõnnetust, milles said surma kaks ning vajas arstiabi üle 110 inimese.

«Enamuse inimkannatanuga õnnetustest põhjustab kas liigne kiirus või joobes juht. Ka väsimus ja tähelepanematus põhjustavad raskeid kokkupõrkeid. Nii mõnigi elu oleks säästetud, kui liiklejad mõtleksid ette ja ei käituks impulsiivselt,» ütles Loigo.

Kõige hilisem ja kolme kaasreisija surmaga lõppenud õnnetus juhtus möödunud laupäeva õhtul, kui Tallinn-Narva maanteel kaldus BMW juht vastassuunavööndisse ja põrkas kokku reisibussiga.

Kolme liiklusõnnetuse korral toimus teelt väljasõit ning neis kõigis hukkus üks inimene. Kuu esimesel päeval kaldus vastassuunda ja põrkas vastustuleva veoautoga kokku Audi, mida juhtunud noor naine suri. Kuu keskel sõitis eakas mees Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel otsa 35-aastasele ratturile, kes suri sündmuskohal.

Tagasi üles