Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Sada kilogrammi salaja püütud lestakala tuleb raisku lasta (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Katriin Tralla
Copy
Lestakala.
Lestakala. Foto: Egert Kamenik

Saaremaal avastati eelmisel nädalal sada kilogrammi ebaseaduslikult püütud lesta, kirjutas Saarte Hääl. Saak läheb olude sunnil Väike-Maarjasse utiliseerimisele.

Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo keskkonnakaitse juhtivinspektor büroo juhataja ülesannetes Anneli Vahter ütles Saarte Häälele, et kolmapäeval tabasid keskkonnakaitseinspektorid tõepoolest Tagalahes isiku, kes oli loata kalapüügil.

Vahteri kinnitusel alustas keskkonnainspektsioon juhtunu osas ka väärteomenetlust.  Kurioossel kombel ei saa aga kalaga muud ette võtta, kui saata see mandrile hävitamisele. Vahter nentis, et ära võetud kala läheb utiliseerimisele Väike-Maarjasse, kuna kala käitlemise nõuded on praegusel ajal väga ranged.

Esimese variandina kala vabastatakse

Peale väärteo tuvastamist kulub suurema koguse puhul tunde kalade mõõtmisele ja kaalumisele. Kohene kalade vabastamine pole võimalik, kuna siis jääks väärtegu või kriminaalasi tõestama, kuid esimene lootus on alati kala vabastada, kirjeldas keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Erik Parts. Kui see ei õnnestu, on variante erinevaid.

Pärnu ligidal variant kala edasi müüa

Konkreetse juhtumi puhul oli valikuvariante vähe, kuna väljas oli üle 20 kraadi sooja ning sellise temperatuuriga läheb kala väga kiiresti riknema. Seega langes ära variant kala mõnele Saaremaa tööstusele müüa, kirjeldas Parts. Ka jahedama ilmaga on Saaremaal keeruline, kuna saarel on väiksemad kalatööstusettevõtted, mis tegelevad mingi kindla liigiga ja neid ei pruugi lest üldse huvitada. Kui röövpüük juhtub Pärnu ligidal, on Partsi sõnul lootust müüa. «Seal on kalatehased ja kui võimalik, võtame erinevatelt tehastelt hinnapakkumised. Kui saame kokkuleppele, transpordime kala Pärnusse, aga seda ainult juhul, kui oleme 100% kindlad toidu ohutuses.»

Tasuta ära anda

Sisuliselt puudub meil võimalus röövpüütud kala kellelegi nõuetekohaselt jahutatult transportida, jätkas ta. «Transport sündmuskohalt kalatehaseni... Ahel on liiga pikk ning me ei suuda tagada toidu ohutust. «Variant oleks kala üle anda tasuta ka kohaliku omavalitsuse hoolekande- või tervishoiuasutusele, mis aga tähendab, et VTA peab esmalt tegema kalale analüüsid ja alles siis saame öelda, kas saame kala anda või mitte,» arutles ta ning nentis, et seda varianti pole nad kunagi kasutanud. Kergem ja mõistlikum variant on kala hoopis loomaaia jääkarule viia.

Loomasöödaks

Harjumaal viiaksegi kala Tallinna loomaaia asukatele, ütles Parts. «Osad bürood saavad viia kala ka loomasöötmisplatsile, mille kohta on Veterinaar- ja toiduaineamet (VTA)  loa väljastanud,» kirjeldas ta. Loomasöödaks minevat kala ei kontrollita, kuid plats peab vastama eritingimustele, aiaga piiritletud olema, rääkis Parts. Samuti peavad jahimehed söödaplatsi enne ette valmistama ning pole üldse kindel, kas parasjagu seal kala soovitakse. «Sellised kohad on olemas Lääne- ja Pärnumaal ja neid on veel, kuhu oleme saanud VTA-lt loa, kuid Saaremaal selline loomasööda koht puudub,» nentis ta.

Viimase variandina utiliseerimine

Kuna need variandid langesid ära, tuli keskkonnainspektsiooni Saaremaa bürool teavitada AS Vireeni, mis kaks korda nädalas Saaremaal ringi sõidab, et see kalad Väike-Maarjas ümber töötleks. Tehase juhataja Tarmo Terav lükkas ümber valearusaama põletamise kohta, mida pahatihti aimatakse. «Tehases tooraine töödeldakse, mille tulemusel saadakse rasv, mis läheb Tšehhi biodiisli tootmiseks ja lihakondijahu, mis läheb Leetu sooja tootmiseks.»

Tagasi üles