/nginx/o/2016/07/29/5667643t1hcf4b.jpg)
Kolmapäeval, 3. augustil avatakse liiklusele Majaka tänav, mille rekonstrueerimine kestis kaks aastat.
Majaka tänaval hakkavad bussid sõitma trammiteel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänava rekonstrueerimistööde käigus rajati tänavale sademevee kollektor, veevarustuse ja kanalisatsioonitorustikud, rekonstrueeriti tänavavalgustus, paigaldati sõidu-ja kõnniteedele uus asfaltkate, vahetati välja äärekivid, korrastati haljastus ning paigaldati liikluskorraldusvahendid.
Rekonstrueerimistööde järgselt on Majaka tänav muudetud 1+1 sõidurajaga tänavaks. Tänava keskel asub 2015. aastal rekonstrueeritud trammitee, kus tavaliiklus on keelatud. Ühistranspordipeatused on nihutatud ooteplatvormide näol tänava keskele trammitee äärde. Lasnamäe tänavalt Majaka tänavale ja ka vastupidises suunas liikuv buss nr 39 hakkab samuti kasutama trammitee kõrgendatud ala. Selline ühistranspordi liikluskorraldus kehtestatakse Lasnamäe tänavast kuni Pallasti tänavani.
Mõlemas sõidusuunas on sõidutee äärde rajatud kokku 69 parkimiskohta. Tänavamaa serva jäävad jalgratta- ja kõnnitee, vastavalt 1,5 meetri ja 2,0 meetri laiusena. Kõnnitee võib kohati olla ka laiem sõltudes kinnistute piiridest. Kui jalgrattatee jääb sõidutee või parkimiskoha serva, siis jalgrattateed ja sõiduteed eraldab jalgrattatee tasapinnas ohutusriba. Ristmikealadel on jalgrattatee markeeritud punase termoplastikust märgistusega.
Peatuse «Majaka põik» kõrval on sõidutee ja jalgrattatee vahele paigaldatud iga 1,5 meetri tagant teetõkke postid. Postide eesmärk on kaitsta kergliiklejaid ja ühtlasi vältida olukorda, kus jalgrattateest võiks saada autode parkimiskohad. Kinnistu Majaka tänav 28a hoone paigaldati kaheksa kohaga jalgrattaparkla. Ülekäiguradadel on vaegnägijate liiklemise hõlbustamiseks rajatud reljeefsetest kõnniteeplaatidest sillutisribad.
Majaka tänava rekonstrueerimise projekti koostas AS K-Projekt. Peatöövõtja oli AS Nordecon. Ehitustööde kogumaksumus on 2,7 miljonit eurot, millest 0,36 miljonit eurot finantseeris AS Tallinna Vesi.