/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/12/31/491645t1hffcd.jpg)
Eesti Välispoliitika Instituudi analüütiku Ahto Lobjaka hinnangul on Kosovo riik 90 aasta pärast suurema tõenäosusega olemas kui Eesti, rääkimata Lääne-Euroopa maadest.
Lobjakas ennustab Kosovole Eestist kindlamat tulevikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta märkis, et kõigi täna 90 aasta eest Eestit tunnustanud riikide - Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja Ühendkuningriigi - kohta võib öelda, et nad on tänasest sama palju aastaid tulevikku vaadates alles.
«Kui me peame kihla vedama, millised neist riikidest on jätkuvalt alles, siis võiksime kindalt ära mainida viis liitlasriiki, kuid samal ajal mitte Balti riike,» rääkis Lobjakas täna Õpetajate majas peetud Eesti de jure tunnustamise 90. aastapäeva konverentsil, viidates üritusel näha olnud riigilippudele.
Tema sõnul eristab meid läänest, aga ka Kesk-Euroopast, Kosovost ja Põhja-Küprosest Venemaa lähedus ja huvi. «Kui Euroopa Liit ja NATO peaks lagunema, seisaks meie iseseisvus väga õhukesel jääl, samas kui Kosovo jääks tõenäoliselt lihtsalt püsima.»
Põhja-Küprose puhul pidas Lobjakas reaalseks, et viimane kuulutab end sellises olukorras lihtsalt iseseisvaks.
Täna 90 aastat tagasi otsustasid eelmainitud viis riiki Liitlaste Ülemnõukogu liikmetena tunnustada Eesti iseseisvust de jure.
90 aasta tagune tunnustamine andis Eestile võimaluse astuda ÜRO eelkäijasse Rahvasteliitu, mille liikmeks saime me 22. septembril 1921.