«Eestis on kõik ju hästi! Ainult et...»

Pamela Puidak (24) on Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja keskkonnakaitsetehnoloogia magistrant, kes unistab keemiainseneri ametist. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Klienditeenindaja Pamela Puidak (24) joonistab ühes Tallinna kohvikus cappuccino’le osavalt piimavahust õie. Lõhn on hurmav. Päeval, mil Pamela Mustamäe haiglas sündis, joodi Eestis särisevate kineskooptelerite valgel viljakohvi ning pudeli piima pärast võidi poejärjekorras koguni tülli minna, teab tüdruk. See on üks miljonist erinevusest, mis lahutab praegust Eestit tema sünnipäevast, 20. augustist 1991. 

Tõtt-öelda võiks Maardust pärit Pamela iga vaatleja kergesti haneks tõmmata. Pisike, sale, veidi ujeda pilguga neidis mõjub omavanuste mehemürakate kõrval, kellest Postimees selles sarjas varem on kirjutanud, peaaegu teismelisena.

Teiste 20. augusti noortega ühendab teda aga ühesugune natuur: tarmukas, kohusetundlik ja eneseteadlik inimene, kes ei lase elu keerdkäikudel end kergesti kõigutada. Iseloomujooned, mis võinuks 25 aasta eest vabalt marjaks ära kuluda.