/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/07/20/5644027t1hce6e.jpg)
Majandus- ja komminikatsiooniministeerium (MKM) peab plaanitavat Mõntu-Ventspilsi laevaliini heaks ideeks ja on haldusreformi edenedes nõus selle avamisele kaasa aitama.
Michali sõnul toetab ministeerium Mõntu-Ventspilsi laevaliini avamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja taristuminister Kristen Michal ütles reedel BNS-ile, et Mõntu -Ventspilsi liin on jumekas idee. «See suurendaks Saaremaale ja Hiiumaale tulevate välisturistide arvu ning looks tulu kohalikule ettevõtlusele,» sõnas Michal.
SA Saaremaa Turism projektijuht Angela Nairis saatis tänavu mais ministeeriumile kirja, milles kirjeldas kavandatava laevaliini avamisega seotud raskusi ja soovis ettevõtmisele valitsuse tuge.
Ministri kinnitusel on ministeerium valmis koos ettevõtjate, maavalitsuse ning omavalitsustega leidma võimalusi liini edendamiseks. «Olen ka Saaremaa ettevõtjatega seda arutanud ning kui plaan kohapeal küpseb ning haldusreformiga paika loksub, kes kohapeal millega saab osaleda, oleme samuti valmis kaasa lööma,» lausus Michal.
Nairise sõnul on laevaliini käimalükkamisega tegeletud juba eelmise aasta maist, kui Saaremaa ettevõtjate liit ja Saaremaa Turism tegid vastava pöördumise MKM-i.
«Tänaseks päevaks on jõutud punkti, kus oleks vaja selget poliitilist otsust, kas valitsuse tasandil ollakse valmis toetama Mõntu-Ventspilsi laevaliini,» nentis Nairis. Vajalik toetussumma ulatuks sõltuvalt liini majandustulemustest kuni 200 000 euroni aastas.
«Iga aastase eraldise aluseks võiksid olla liini reaalsed tulemused ja puuduv rahasumma. Teadvustame endale absoluutselt, et riigil on küsimus ka riigiabis ja rahastamiseks tuleb leida sobiv mudel. Siiski vajame me võimalikult ruttu poliitilist otsust, et tekiks kindlus liini käivitamisega edasi minna,» sõnas Nairis.
Riigi toetuse üheks eelduseks on, et samas suurusjärgus panustab ka Läti ja sealpool ollakse Nairise andmeil praegu rohkem valmis võtma seisukohta finantseerimise osas.