Pakosta: pensionär ei ole enam ühiskonnas kõige vaesem

Liisa Pakosta Foto: Postimees/Scanpix

IRLi poliitik Liisa Pakosta rääkis tänasel erakondade sotsiaalteemalisel debatil, et kui seni moodustasid Eestis kõige vaesema ühiskonnakihi üksi elavad pensionärid, siis nüüd on selleks kujunenud lastega pered, kus üks või mõlemad vanemad on töötud.

Kuna pensionid on aastatega pidevalt tõusnud, saavad kaks koos elavat pensionäri Pakosta hinnangul praegu eluga juba päris kenasti hakkama. Pensionisüsteemi tema arvates järgmise parlamendikoosseisu muuta pole vaja, kuid kindlasti tasuks lähiaastail jälgida Soome arenguid, kus uue süsteemi järgi saavad inimesed ise valida, millal nad pensionile soovivad minna.

Eestis on Pakosta sõnul praegu valukohaks pigem hoopis suur lõhe naistele ja meestele makstavate pensionite vahel. Keskmine naispensionär saab Pakosta sõnul umbes neljandiku võrra väiksemat pensioni kui keskmine meespensionär ja see vahe kasvab tema hinnangul veelgi.

Pakosta sõnul on selle üheks põhjuseks asjaolu, et naised on sageli lapsega kodus - olgu see siis imikueas või kui laps on haige - ning sotsiaalmaks jääb tasumata.

Omavalitsused ei saa töötute kohta infot

Töötusest rääkides märkis Pakosta, et kohalikud omavalitsused ei saa täna kätte infot oma piirkonnas elavate töötute kohta ning seetõttu oleks vaja andmekaitset paindlikumaks muuta.

Väga teravaks probleemiks peab Pakosta noorte töötute suurt osakaalu ning tema hinnangul saaksid ka tööandjad siinkohal appi tulla. Pakosta arvates oleks õiglane pakkuda sotsiaalmaksusoodustusi ettevõtetele, kes võtavad noori tööle ja tegelevad ka nende koolitamisega.

Abiks oleks Pakosta hinnangul seegi, kui ka Eesti koolides hakataks Põhjamaade eeskujul noortele õpetama sotsiaalselt vastutustundlikku käitumist.

Noorte lahkumise kohta välismaale ütles Pakosta, et kui nad lähevad sinna haridust otsima ja tulevad seejärel tagasi Eestisse, tuleb see meile kokkuvõttes kasuks, kuid selleks on vajalik luua töökohti, kus nad saaksid naastes tööle asuda.

Debatil samuti IRLi esindanud Urmas Reinsalu leidis, et noorte tööpuuduse puhul mängivad rolli kaks olulist faktorit - ühelt poolt on Eestis kõrghariduses osalevate noorte hulk väga suur ning tihti otsivad nad tööd, et rahastada oma õpinguid. Teisalt aga on noorte tööpuudus kõrge seetõttu, et paljud noored on katkestanud oma koolitee juba enne põhihariduse omandamist.

«Esiteks peab noortel olema võimalus keskenduda õpingute ajal õppimisele,» ütles Reinsalu, viidates IRLi tasuta kõrghariduse lubadusele. «Ja teiseks tuleb erinevate programmide kaudu aidata noortel jätkata kooliteed ning anda neile konkreetses valdkonnas elukutse,» lisas ta.

Eesti Ametiühingute Keskliit kutsus riigikogu fraktsioonide esindajad kolmapäeval sotsiaaldebatile «Metsik ida või kuldne lääs?», et anda erakondadele võimalus selgitada valimisprogrammides kõlanud sotsiaalkaitse arendamise lubadusi.