/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2016/05/30/5452067t1hf09b.jpg)
Eesti on maailmas üks väheseid arenenud riike – tõsi, finantsturgude taseme järgi pole me isegi mitte arenev, vaid hoopis ääreturg ehk inglise keeles frontier market – ja ainus Euroopa Liidus, millel pole riigivõlakirju.
Tellijale
Eesti suhtub võlakirjade emiteerimisse leigelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aeg-ajalt on siiski tekkinud diskussioon selle üle, kas ka Eesti ei peaks võlakirju emiteerima. Eriti aktiivseks läks arutelu eelmise aasta alguses, kui Euroopa Keskpank alustas riikide võlakirjade suuremahulist kokkuostu.
Seni on riigivõlakirjade emiteerimise idee vastu jäigalt olnud Reformierakond ja nende leerist tulnud eelmine rahandusminister Jürgen Ligi. Eelmise aasta kevadel rahandusministri ametisse asunud Sven Sester (IRL) on tunduvalt võlakirjasõbralikum. «Võlakirjad ei ole saatanast,» ütles ta toona Postimehele.