TS Laevade juht: Regula osutus parimaks 27 kandidaadi seas

Tallinna Sadama tütarettevõtte TS Laevad juhatuse esimehe Kaido Padari sõnul oli parvlaeva Regula ost Saarema Laevakompaniilt parim võimalik tehing praegust turusituatsiooni arvestades ning enne Regula ostu käisid läbirääkimised 27 pakkujaga.

Padari sõnul pidas TS Laevad varulaeva hankimiseks konsultatsioone kokku 27 ettevõttega ja käis inspekteerimas 6-7 laeva, kuid hinna ja kvaliteedi suhtelt oli kõige parem pakkumine Regula. TS Laevad ostis Regula arvestusega, et see jääb saarte ja mandri vahel varulaevana kasutusse vähemalt 5-10 aastaks. Saarte ja mandri vahelise laevaliikluse üleminekul Tallinna Sadamatele alates 1. oktoobrist jätkab Regula tehnilist opereerimist kahe kuu jooksul veel Saaremaa Laevakompanii. Samal ajal hakkavad Tallinna Sadama inimesed Regulaga tutvuma ja võtavad laeva opereerimise hiljemalt 1. detsembriks üle.

Kaido Padar. Foto: ts.ee

Poolas ja Türgis ehitatavate laevade valmimistähtaegade kohta ei ole TS Laevadel praegu midagi konkreetset öelda, kuid Padari kinnitusel on 1. oktoobril mandri ja saarte vahel neli parvlaeva sõitmas, olgu nad siis uued või ajutiselt renditud laevad. Padar tunnistas, et ettevõte peab praegu läbirääkimisi laevade lühiajaliseks rentimiseks, et tagada 1. oktoobrist laevaliikluse jätkumine saarte ja mandri vahel. Kas läbirääkimised laevade rentimiseks käivad ka Saaremaa Laevakompaniiga, Padar ei avalikusta.

Türgi riigipöördekatse ajal arvestas TS Laevad võimalusega, et kaks pooleliolevat laeva tuleb Türgist ära viia ja kuskil mujal valmis ehitada. Türgi laevatehase juht on praeguseks aga kinnitanud, et riigis valitsev poliitiline olukord ei mõjuta laevade valmimist mingil moel.

Kui palju TS Laevad Saaremaa Laevakompaniile Regula eest maksis?

Meie oleme selle hinna valmis välja ütlema, kui Saaremaa Laevakompanii sellega nõus on. Hind on kahepoolselt kokku lepitud, see jääb vahemikku 3-6 miljonit eurot, kuid täpset summat tuleb küsida Vjatšeslav Leedo käest.

Kui palju laevu Regula kõrval veel kaalumisel oli?

Me oleme otsinud turul saada olevaid varulaevu viimased kolm kuud, teinud meeletut tööd ja suhelnud 27 ettevõttega. Nende laevadega on hästi palju agasid, ei ole nii, et sa võtad laeva ja hakkad sellega kohe sõitma. Rambi kõrgus on oluline, jääklass on oluline, laev peab vastama paljudele nõuetele. Me inspekteerisime otsingute käigus 6-7 laeva ning hinna ja kvaliteedi suhtes julgen ma käe piibli peale panna ja öelda, et Regula oli parim variant. Näiteks üks laev, mida meile pakuti, oleks saanud peale võtta vaid 32 autot ja 100 reisijat.

Vjatšeslav Leedo on öelnud, et ostis 1997. aastal Regula 35 miljoni krooniga ehk 2,2 miljoni euroga, kas selles valguses saab öelda, et praegune 3-6 miljonit eurot on hea hind?

Seda ma ei tea, kas Regula maksis sellel hetkel nii- või naapalju. Kui sul on läbirääkimised käimas, siis sa võtad lauale kõik pakkumised ja vaatad, milline on kokkuvõttes parim variant. Alati võib mõelda sellele, kas hind on hea või halb. Mulle tundub, et selle tehingu puhul on mõlemad pooled õnnelikud. Kui ma vaatan varulaevade võrdlevaid pakkumisi, siis a ütlen, et ma sain hea diili. Regula ostu tehingu puhul oli tegemist win-win olukorraga. Varulaeva ostu puhul tuleb vaadata pikemat perioodi, kuna Regula on planeeritud varulaevaks 5-10 aastaks.

Hommikuses pressiteates on öeldud, et Regulaga jääb opereerima Saaremaa Laevakompanii, miks see nii on?

Saaremaa Laevakompanii opereerib edasi kaks kuud, meie mehed on ka seal juures, õpivad laeva tundma, et üleminek sujuks hästi. Segadust on 1. oktoobri hommikul kindlasti hästi palju. 30. septembril üks operaator lõpetab ja järgmisel päeval teine alustab. Reisijad ei pea aru saama, et laeval on operaator muutunud. See oli ühtepidi meie soov ja ka Saaremaa Laevakompanii arvas, et see võiks toimuda niimoodi sujuvalt. See näitab head tahet mõlemalt poolt, vana operaator tahab viisakalt lõpetada ja meie samamoodi viisakalt alustada. On olemas variant, et me võtame Regula opereerimise varem üle, aga praegu on kokku lepitud kaks kuud.

Kas lisaks Regulale tuleb veel varulaevu hankida?

Me otsime veel lühikeseks ajaks parvlaevu, mida rentida, sest meil on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud lepingust tulenevalt kohustus tagada 1. oktoobrist nelja laeva olemasolu. Täna on kõigi nelja uue laeva ehitused piiri peal ja aeg on meie kõige suurem vaenlane. Igal nädalal on meil mõlema laevatehasega ehituskoosolek, kõik saavad aru, et on kiire, kuid kvaliteedi arvelt ei saa järeleandmisi teha. Praegu me valmistume kõige mustemaks stsenaariumiks, kuid keegi muretsema ei pea, et 1. oktoobril mandrilt saartele ei saa.

Kas kõige mustem stsenaarium tähendab seda, et ükski neljast laevast ei saa 1. oktoobriks valmis?

Me jätkame eri ettevõtetega lühiajaliste rendilaevade otsimist, läbirääkimised käivad. Üks ettevõte oli juulis puhkusel, just esmaspäeval jätkasime kõnelusi. Ma ei saa praegu välja öelda, kellega ja kus me räägime. Meil on kohustus nelja laeva olemasoluks ja neli laeva 1. oktoobril liini peal ka on. Elame päev korraga ja kui tuleb uudiseid, siis me anname kindlasti sellest avalikkusele teada. Me teeme neid laevu 20-30 aastaks ja me ei kavatse kvaliteedi arvelt kaotada. Ma olen valmis praegu nädalat või kaht kaotama, teades, et laev saab kvaliteetne. Varsti on kõik uued laevad kohal ja keegi ei mäleta, mis pingeline olukord siin vahepeal on olnud.

Mis on Regula funktsioon siis, kui kõik neli uut laeva on Eestis kohal?

Ei ole välistatud, et liiklus tiheneb ja paari aasta pärast on meil suveperioodiks vaja Saaremaa liini peale kolme laeva. Kui talvel peaks midagi juhtuma ühega neljast laevast, siis on meil Regula näol jääklassiga laev olemas. Laevade remont võib teinekord võtta kaua aega, näiteks on olemas üks jupp, mille tellimine võtab aega üheksa kuud. Regulal peab ka varulaevana mingi meeskond peal olema, laevaga ei ole nagu jalgrattaga, et paned selle kuskile seina äärde ning vajadusel võtad välja ja sõidad sellega. Keegi peab laeva peal kogu aeg nokitsema.

Milline seis on praegu Poolas ja Türgis ehitatavate laevadega?

Lepingu järgi kaks laeva peab tulema Türgist ja kaks Poolast. Mõned kuud tagasi tõstsid poolakad ühe laeva puhul käed üles ja ütlesid, et enne 1. detsembrit nad seda valmis ei tee. Meie survestame neid läbi lepingu, et vähemalt üks laev peab tähtajaks Eestisse tulema. Kuid ma ei julge täna öelda, mitu laeva millal tuleb.

Vähemalt ühe laeva jõudmist õigeks ajaks võib siiski loota?

Me survestame laevaehitajaid kõvasti, teeme nendega juhatuse tasemel detailseid ehituskoosolekuid. Aga praegu ei saa ma anda lõplikult ühtegi lubadust. Peamine on see, et 1. oktoobril on meil neli laeva olemas. Kui ka uued laevad jäävad hiljaks, antakse meile loodetavasti andeks. Lõpuks tehakse neid laevu meile kõigile. Praegu me elame päeva korraga ja kui uudiseid on, siis hoiame avalikkust asjaga kursis.

Kas Türgis valitsev poliitiline olukord võib mõjutada sealses laevatehases ehitatavate laevade valmimist?

Türgi laevatehase juhatuse esimees on kinnitanud nii kirjalikult kui ka telefoni teel, et nad täidavad oma lubadusi. Meil oli riigipöördekatse ajal ööl vastu laupäeva Türgi laevatehase juhiga kirjavahetus ja ta kinnitas, et inimesed lähevad hommikul tehasesse tööle ja teevad seda ka pühapäeval. Me peame oma partnerit usaldama. Äris on nii, et kui sul on leping, siis tuleb partnerit usaldada.

Mis seisus Türgis ehitatavad laevad praegu on?

Mõlemad on praegu vees. Ütleme nii, et üks liigub rohkem, teine vähem. Naljaga pooleks võib öelda, et vajadusel saaks üks laev sealt teise ära pukseerida.

Kaua laevade teekond Türgist Eestisse aega võtab?

21 päeva. Poolaga on palju lihtsam, sealt tuleb laev kahe päevaga. Türgist laevade Eestisse toomine on omaette ooper. Vahepeal on vaja käia tankimas ja punkerdamas, selleks tuleb sadamatesse siseneda. Laeva meeskonnas on üldjuhul üheksa inimest, kuid Türgist tulles on mõlemal laeval peal 11-liikmeline meeskond. Teepeal võib igasuguseid asju ette tulla, ka suur torm kujutab endast ohtu, mis võib põhjustada hilinemist.

Parvlaevahangete kronoloogia

26. september 2013 - valitsuskabinet arutab mandri ning Hiiumaa ja Saaremaa vahelise parvlaevaliikluse tulevikku ja kiidab heaks põhimõtte korraldada tulevikus parvlaevaühendust mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel riigi äriühingu või selle tütarettevõtja omandis olevate laevadega tingimusel, et kaasnevad kulud ei suurene võrreldes parvlaevaühenduse riigipoolse toetamisega. Valitsus andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ülesande olla valmis hanke korraldamiseks, et leida alates 1. oktoobrist 2016 mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahelistele parvlaevaliinidele avaliku liiniveo operaator koos laevadega juhul, kui riigi äriühingul või selle tütarettevõtjal ei õnnestu parvlaevu õigeaegselt soetada.

1. november 2013 - majandusministri käskkiri riigihanke läbiviimise komisjoni moodustamiseks.

8. november 2013 – ainuaktsionäri ehk minister Juhan Partsi otsus parvlaevade soetamise kohta.

17. detsember 2013 - Tallinna Sadama nõukogu andis juhatusele ülesande suhelda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ja saada otsustamiseks vajaliku materjali.

21. jaanuar 2014 - Tallinna Sadama nõukogu andis juhatusele ülesande alustada konsultatsioone operaatori ja opereeritavate laevade omanikega ning laevaehitusettevõtetega.

13. veebruar 2014 - BLRT Grupp andis indikatsiooni, et ühe parvlaeva ehitamiseks kulub 24 kuud ning nelja parvlaeva ehitamiseks 33-36 kuud.

26. veebruar 2014 - AS Saaremaa Laevakompanii esindaja teatab, et puudub huvi müüa liine teenindavad laevad.

4. märts 2014 – ainuaktsionär Juhan Partsi isikus sõnastab riigi ootused ASile Tallinna Sadam, mille kohaselt peab ettevõte kindlustama mandri ja Eesti suursaarte vahelise parvlaevaliikluse toimimiseks vajalike praamide olemasolu ning haldama pikemas perspektiivis riigi tsiviillaevastikku. Täiendavalt seab omanik ASile Tallinna Sadam ülesandeks omada ja hallata pikemas perspektiivis riigile kuuluvat tsiviillaevastikku.

10. märts 2014 . saabus kiri Damen Shipyards Gorinchem esindajalt Tallinna Sadamale. Kirjas esitatakse ehitatavate parvlaevade eskiisprojektid ning hinnaindikatsioon nelja parvlaeva ehitamiseks AS Tallinna Sadama etteantud tähtajaks 1. oktoobriks 2016.

11. märts 2014 - toimus Tallinna Sadama nõukogu koosolek, kus otsustati kuulutada välja hange ühe kuni nelja parvlaeva soetamiseks.

13. märts 2014 - saatis MKM Tallinna Sadamale omavahelise koostöökokkuleppe teksti parvlaevade soetamiseks, kus sadama nõukogu poolt soovitud tootlus seoti rahvusvaheliselt audiitorilt saadava hinnanguga, garanteerimaks, et tootlus oleks «mõistlik» vastavalt Euroopa Liidu riigiabi reeglitele

26. märts 2014 – majandus- ja kommunikatsiooniministriks sai Urve Palo.

12. juuni 2014 - valitsuskabinet otsustas toetada, et MKM kuulutab välja riigihanke vedaja leidmiseks Rohuküla–Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel

16. juuni 2014 - Tallinna Sadama nõukogu otsustas kuulutada välja hanke 1-4 Saaremaa ja Hiiumaa ning mandri vaheliseks liiniveoks sobiva parvlaeva soetamiseks Tallinna Sadama või tema tütarettevõtja kaudu. Ka otsustas nõukogu, et Tallinna Sadam või tema tütarfirma osaleb pärast parvlaevade maksumuste selgumist hankel liiniveo hankel. Nõukogu otsustas määrata hankedokumentides, et hankijal on kõigi pakkumuste tagasilükkamise õigus vähemalt juhtudel, kui kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatavat maksumust või Tallinna Sadam ei osutu parvlaevade opereerimishanke võitjaks. Koosolekul mainis Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil, et kui ehitajaks on ainult üks laevaehitaja, pole ajaliselt võimalik kõiki nelja parvlaeva valmis ehitada, kuid mitme ehitaja puhul on see ilmselt võimalik.

30. juuni 2014 - MKM kuulutas välja avatud menetlusega riigihanke vedaja leidmiseks Rohuküla – Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu  parvlaevaliinidel.

9. september 2014 - Tallinna Sadama nõukogu võttis teadmiseks ülevaate parvlaevade soetamise hankest. Allan Kiil andis teada, et 5. septembriks ühtegi pakkumist ei esitatud ja hange tuleb lugeda nurjunuks. Kiil teatas, et Tallinna Sadama juhatus on alustanud suhtlust seitsme laevatehasega Soomest, Poolast, Koreast, Hiinast, Türgist ja Norrast. Kuna üks laevatehas nelja laeva tähtajaks valmis ei suuda ehitada, siis on kaalumisel erinevad variandid.

15. september 2014 - MKMi avatud menetlusele pakkumuste esitamise tähtaeg. Ainsana esitas pakkumuse Väinamere Liinid OÜ.

23. september 2014 - majandus- ja taristuminister Urve Palo otsustas jätta Väinamere Liinid oluliste puuduste tõttu kvalifitseerimata.

23. september 2014 - majandus- ja taristuminister Urve Palo käskkiri viia läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, esitades pakkumuse esitamise kutse nii TS Laevad OÜle kui ka Väinamere Liinid OÜle.

30. september 2014 – Tallinna Sadama nõukogu otsustas esitada riigihankele pakkumuse. Allan Kiil informeeris nõukogu, et on olemas konkureerivad indikatiivsed pakkumised kolmelt erinevalt laevaehitajalt. Muuhulgas märkis Kiil, et realiseerub pigem variant, et kaks praami ehitab üks ja kaks praami teine ehitaja. Ka andis Kiil teada, et Türgi tehase hind oli võrreldes teistega märkimisväärselt soodsam, Poola pakkumine realistlik ja Soome tehase kõrgema hinna aluseks on suures osas kallim tööjõud. Praamiehitajad ootasid tagasisidet 15.oktoobriks 2014, kuna ehitamisega viivitamatult alustamine on väga ajakriitiline.

1. oktoober 2014 - ministeeriumi pakkumuste esitamise tähtaeg. Pakkumuse esitasid nii Väinamere Liinid OÜ kui ühispakkumisena TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping.

3. oktoober 2014 - majandus- ja taristuminister Urve Palo kvalifitseeris käskkirjaga hankes Väinamere Liinid OÜ ning ühispakkujad TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping.

7. oktoober 2014 ja 9. oktoober 2014 - toimusid hanke kohased läbirääkimised Väinamere Liinidega ning TS Laevade ja TS Shippinguga.

13. oktoober 2014 - Tallinna Sadama nõukogu otsustas, et kui ühispakkumine on edukas, siis ootamata ära liiniveolepingu sõlmimist, investeeritakse reisiparvlaevadesse.

23. oktoober 2014 - Tallinna Sadama nõukogu esimees saadab minister Palole kirja, milles soovib üldkoosoleku selget otsust reisiparvalaevade ehituslepingu sõlmimiseks ja kohustuste täitmiseks

30. oktoober 2014 - valitsuskabinet toetas Urve Palo ettepanekut ja kiitis heaks Tallinna Sadama ning tema tütarettevõtete TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping tegevuse ning selle et ettevõtted täidavad hankele esitatud pakkumuses võetud kohustusi kavandatud tempos.

5. detsember 2014 - esitas üldkoosolek minister Urve Palo isikus Tallinna Sadamale omaniku ootused, märkides muu hulgas, et Tallinna Sadam peab kindlustama mandri ja Eesti suursaarte vahelise parvlaevaliikluse toimimiseks vajalike praamide olemasolu ning haldama pikemas perspektiivis riigi tsiviillaevastikku. Läbi AS-i Tallina Sadam tagab riik parvlaevade ühenduse pidamiseks mandri ja Eesti suursaarte vahel, kindlustades sellega parvlaevaliikluse teenuse osutamise stabiilsuse.

11. detsember 2014 - sõlmiti avaliku teenindamise leping majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning TS Shipping ja TS Laevad vahel.

9. aprill – 2015 – majandus- ja taristuministriks sai Kristen Michal.

24. mai 2016 – TS Laevad teatas, et Poola laevatehases Remontowa ehitatav teine parvlaev ei valmi tähtajaks 1. septembriks ning uus tähtaeg on 1. detsember.

8. juuli 2016 – TS Laevad teatas, et ka Türgis ehitatavad parvlaevad hilinevad.

22. juuli 2016 – TS Laevad sõlmis Saaremaa Laevakompaniiga lepingu, millega ettevõte ostab laevakompaniilt mandri ja suursaarte vahelisele liinile asenduslaevaks ära parvlaeva Regula.