Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Michal Superbusi lahkumisest: Eestis on konkurents juba väga tihe

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja taristuminister Kristen Michal.
Majandus- ja taristuminister Kristen Michal. Foto: Sander Ilvest

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal nentis, et nö. Superbusi saagast on õppida kõikidel asjaosalistel, ka maanteeametil. Samas usub Michal, et Eesti bussiturul on juba konkurents väga tihe, mistõttu ei saa uustulija ilmselt kohe oodatud määral tulu teenima hakata.

Mida arvate Superbusi kommentaarist, et ühistransporditurg on Eestis liigselt suletud, mistõttu ei ole uuel tulijal siia asja?

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poliitika hoiak on olnud kogu aeg selge – bussiturg peab olema avatud. Vähem kui aasta tagasi, 1. oktoobril jõustunud uus ühistranspordiseadus avas oluliselt Eesti liiniveoturule ligipääsu, võimaldades igal taotlejal saada liiniluba kui osutatav teenus on samaväärne või parem seni liini teenindanud vedajate teenusega võrreldes.

Eelmise seaduse versiooni rakenduspraktika kohaselt ei väljastatud reeglina liiniluba, kui samal liinil juba tegutses vähemalt kaks vedajat. Uue seaduse alusel väljastati ka Superbusi liiniload nende poolt taotletud liinidele. Seega, antud juhul ei saa rääkida liiniveoturu suletusest, vaid pigem on Eestis juba väga tihe konkurentsikeskkond, mis uutele turule sisenejatele ilmselt ei võimalda koheselt omanikule oodatud määral tulu teenimist, vaid sunnib konkurentsivõitlusesse teiste ettevõtetega.

Kuidas kommenteerida kohtu etteheiteid maanteeametile, et nad Superbusi puhul eksisid enda liinilubade väljastamise põhimõtetes ning võisid sellega takistada sisuliselt ka uue tulija turule tulekut?  Need põhimõtted on tänaseks küll ümber vaadatud, kuid aastate vältel on need kehtinud ja meie bussiturgu reguleerinud. Kas ministeerium, kelle haldusalas on maanteeamet, ei ole soovinud tutvuda otsustega, mis transporti nii kaalukalt mõjutavad?

Nagu küsimuses viidatud, menetles kohus maanteeameti haldusakti, mis oli tehtud eelmise seaduse alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ette valmistatud turgu avava uue seaduse eesmärk oligi vähendada seni kehtinud turule sisenemise piiranguid.

Otsustes on maanteeamet seadusest tulenevalt sõltumatu asutus, kelle ülesanne on menetleda liinilubade taotlusi, sinna keegi sekkuda ei tohi. Lubade andmiseks on maanteeameti peadirektor moodustanud liinilubade taotlusi läbivaatava komisjoni, kuhu kuuluvad eksperdid nii ametist, maavalitsustest, konkurentsiametist, kui üks ametnik ministeeriumist.

Liinilubade komisjoni kaalutluste põhjal tehtud otsustega oli väljakujunenud pikaajaline seaduse rakendamise praktika, mida seni kohtutes ei ole vaidlustatud. Antud asjas leidis kohus, et maanteeameti otsus ei olnud piisavalt motiveeritud ja maanteeamet nõustus kohtu otsusega, kuivõrd seda edasi ei kaevatud.

Meile teadaoleva kohaselt kavandas maanteeameti juures tegutsev liinilubade komisjon juba järgneval istungil teha otsused kohtu suuniste täitmiseks, kuid kahetsusväärselt teatas Superbus maanteeameti otsuseid ära ootamata Eesti liiniveoturult lahkumisest.

Superbusi ning maanteeameti vahelisi vaidlusi saan teatava piiratusega kommenteerida, kuna mõlemal poolel võib üksteisega ees seista veel uusi vaidlusi ning ministeeriumi väljaütlemised ning hinnangud võivad vaidluste tulemust mõjutada. Rõõmustada küll ei saa, kui oma otsuseid ei motiveerita nii, et need ka kohtuvaidlustes peaks. 

Maanteeameti õigustuseks saab öelda, et tunnetus on õige, et eesmärgiks pole vaidlused turuosalistega ning hoiak, et arukas on kohtus vaidlemine omalt poolt lõpetada ja lõputute edasikaebamiste asemel saab ka teine pool oma ettevõtlusele keskenduda. Seda hoiakut peaks olema riigis rohkem. Kuid otsuste kvaliteedi osas tuleb maanteeametil tööd teha.

Kas teie hinnangul on Eestil midagi Superbusi nö. saagast ka õppida?

Muidugi tuleb sellest asjaosalistel õppida, ei usu, et ameti juht teisiti arvaks. Ametil on õppimiskohti muuhulgas oma otsuste motiveerimisest seaduste rakendamise praktikani.

Siiski, konkreetse turult lahkumise kõiki põhjuseid teab ikkagi ainult vedaja ise. Faktina on teada, et Eestis on kaugliiniturul väga tihe konkurentsikeskkond ja selge, et uutel turule sisenejatel peab olema piisavalt tahtmist ja kannatlikkust nö. turu sissetöötamiseks.

Nagu täna Postimehe juhtkirjas ka viidatud, olid Eesti vedajad ka hoolega ettevalmistunud Superbusi tulekuks - ennetavalt korrigeeriti piletihindasid tarbijatele soodsamaks, välja on arendatud nutikad piletimüügi e-lahendused, investeeritud on uutesse bussidesse ja bussjuhtidesse, mistõttu ilmselt Superbus ei suutnud nii kiiresti turgu konkurentidelt üle võtta, kui mõnel teisel turul, kus osapooled polnud pingutanud uuenduste nimel.

Tegemist on ka väga väikese turuga, võrreldes näiteks Soomega, kus Superbus kuuldavasti võitis tarbijaid just erinevusega seni pakutud teenusest. Eestis see vahe nii ilmne pole, pigem on palju tihedam konkurents. Pool aastat on ebapiisav aeg uue turu sissetöötamiseks. 

Ministeeriumile tuli Superbusi teade nii kiirest lahkumisest siiski ebameeldiva üllatusena. Superbusi esindajatega eelmisel aastal toimunud kohtumisel kinnitati meie ametnikele, et Eestis tegutsemise edasise strateegia üle otsustatakse kahe aastase veokogemuse põhjal.

Ilmselt siis juba poole aastaga tegi omanik uued strateegilised otsused, mille põhjusi teab vast siiski vaid tema.

Eesti turg on uue seadusega avatud ja konkurents on üsna kibe ning kindlasti peavad selle seaduse rakendajad ka sellest lähtuma, et ei saaks muud muljet tekkidagi.

Tagasi üles