ERM lähtus piletihinna kujundamisel Ahhaa sissepääsutasudest

Eesti Rahva Muuseum. Foto: Kristjan Teedema

Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktor Tõnis Lukas leiab, et uue muuseumi piletihinnad on pakutavat arvestades sama piirkonna muuseumide ja teiste asutustega võrreldes igati konkurentsivõimelised.

Ajakirjanik Vambola Paavo seadis oma tänases Postimehe arvamusloos kahtluse alla, kas ERM on majanduslikult jätkusuutlik, ja leidis, et igal juhul peab Eesti maksumaksja sellele korralikult peale maksma.

«Hiljuti sattusin võrdlema kolme muuseumi piletihindu ja jahmusin. Lennusadam ja ERM on külastajale rahalises mõttes ühel skaalal,» kirjutas ta ja lisas: «Kuid Lennusadama puhul on tegemist Eesti, Baltikumi ja kogu Skandinaavia atraktiivseima kohaga, kus igav pole ei suurel ega väikesel külastajal. Kumu on hindadelt kaks korda odavam, nagu muide ka Tallinna loomaaed.»

«Tartus pingutati üle. Loodetakse turistide hordidele, mida ei pruugi tulla. Tark mees alustanuks soodsamate hindadega ja aja möödudes, kui külastatavus suureneb, neid tasapisi tõstnud,» lisas Paavo.

«Kui Eesti riiklik kultuuripoliitika näeks ette tasuta muuseumide külastamist, siis kindlasti me toetaksime seda, sest rahvusmuuseum peab olema lihtsasti ligipääsetav, aga kuni see nii ei ole ja piletiraha ja omatulu teenimine on muuseumitele oluline eelarve koostamise katteallikas, siis tuleb ka meil piletiraha küsida.

ERMi direktor Tõnis Lukas selgitas, et piletihind kujuneb vastavalt sellele, mida maja külastajale pakub – seda, mida pakutakse, on palju.

«Meil on selle 12-eurose täiskasvanute piletihinna sees kaks suurt püsinäitust, üks neist, Eesti kultuuri püsinäitus üle 4000 ruutmeetri, ja teine 1000 ruutmeetrit soome-ugri kultuuride püsinäitust. Lisaks sellele galerii, kus on väljapanek rahvusromantilisest kunstist, aga kus hakkavad näitused kiiremini vahelduma,» loetles direktor.

Lukas tõdes, et piletihinna taga on mõistagi ka majanduslik kaalutlus. «Me oleme Tartu linnas täiesti võrreldavas hinnaskaalas teiste muuseumitega. Kui te vaatate ka Ahhaa piletihindu, siis nendega me oleme päris konkurentsivõimelised,» rääkis ta.

Lukas lisas, et perepileti puhul ei ole laste arv piiratud ja nii oodatakse muuseumi ka suuri peresid.

Prognoos: 140 000 piletiostjat aastas

ERMi loodetakse Lukase sõnul aastas meelitada 200 000 inimest, kellest 140 000 on prognoosi järgi piletiostjad. «Meil viiakse läbi ka haridusprogramme, konverentse. Meil on suur territoorium, kus pakutakse ka muid kultuurilisi elamusi,» selgitas ta.

Lukas usub, et see prognoos osutub pigem konservatiivseks. «Igal juhul ei ole see üle pakutud,» lausus ta.

Direktor rõhutas, et kindlasti ei oota Eesti Rahva Muuseum oma toidukohtadesse päevas 1000 külastajat, nagu eksitavalt räägitakse. «Meie prognoos on selline, et esimesel kolmel kuul me peame arvestama sellega, et söögikohtades võib päevas soovida süüa 500 inimest,» parandas Lukas.

ERMi on esimeseks kolmeks kuuks Lukase sõnul broneeritud juba palju suurüritusi, millest võtab osa suur hulk inimesi, keda tuleb samamoodi toitlustada. «Lisaks tuleb arvestada, et meie näituste külastamine ei võta mitte pool tundi, vaid rohkem aega, kõht läheb tühjaks ja seal linnaosas ei ole teisi toitlustuskohti,» märkis Lukas.

Maailmas on muuseumide sissepääsutasude osas väga erinevad praktikad ja osades kohtades on ka tasuta muuseumid, näiteks Suurbritannias ja Rootsis, tõdes Lukas. «Kui Eesti riiklik kultuuripoliitika näeks ette tasuta muuseumide külastamist, siis kindlasti me toetaksime seda, sest rahvusmuuseum peab olema lihtsasti ligipääsetav, aga kuni see nii ei ole ja piletiraha ja omatulu teenimine on muuseumitele oluline eelarve koostamise katteallikas, siis tuleb ka meil piletiraha küsida,» lisas ta.

Suuremate muuseumide ja teemaparkide hinnad:

	Täispilet	Sooduspilet	Perepilet
ERM	12	8	28
Kumu	6*	4*	12*
Lennusadam	14	7	28
Energia Avastuskeskus	9	7	25
Ahhaa teaduskeskus	13	10	29
Lottemaa	17	17**	-
Tartu Mänguasjamuuseum	5	4	13
Tallinna Linnamuuseum	4	3	8
Eesti Tervishoiu Muuseum	8	5	18
Kadrioru kunstimuuseum	5.50	3.50	11
Eesti Loodusmuuseum	5	3	10
Eesti Ajaloomuuseum Suurgildi hoone	5	3	9
Eesti Ajaloomuuseum Maarjamäe Tallihoone	3	2	5
Eesti Vabaõhumuuseum	8	5	16

* Kumus tuleb kaasaegse kunsti näitustele 5. korrusel osta eraldi pilet juurde.

** Lottemaale saavad kuni kaheaastased lapsed tasuta, puudega laste pilet on 5 eurot.

Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompus ütles, et praegu võib piletihindade mõju pidada küll ainult positiivseks. «Väike langus külastatavuses oli, aga meil on ikkagi üle kolme miljoni muuseumikülastuse aastas. Seda on tohutult palju,» rääkis ta.

Muuseumikülastuste arv mullu veidi langes. Eesti muuseumides käidi eelmisel aastal 3,2 miljonit korda, aasta varem oli see rekordilised 3,8 miljonit korda. Muuseumide arv aastaga ei muutunud.

Kompuse selgitusel on kultuuriministeerium ükskõik milliste kärbete puhul alati lähtunud sellest, et need ei tohi muuseumide omatulu teenimist kuidagi löögi alla seada. «Piletihinna osas on muuseumid ikkagi vabad seda kujundama ning ministeerium siin ei dikteeri,» sõnas ta.

Külastatavust ja hinda pole Kompuse sõnul omavahel võrdelisse seosesse panna õige, sest selle järgi peaks kehtima põhimõte: mida odavam pilet, seda rohkem külastusi. Ometi see nii ei ole. «Sageli on odavama piletiga väga väiksed ja keskustest kaugel asuvad muuseumid, mis ei saa iial külastajate arvu nii suureks viia kui keskustes olevad muuseumid,» lisas Kompus.

Koos filiaalidega on Eestis 256 muuseumi. Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuulub 15 riigimuuseumi ja seitse sihtasutust.