Vaata, mis saab sinu pagasist pärast check-in'i

Tallinna lennujaama läbis 2015. aastal 2,2 miljonit inimest koos 18 630 tonni pagasiga. Postimees käis vaatamas, kuidas jõuavad kohvrid lennukisse ja mis moodi näeb välja pagasiteeninduse töö lennujaama alumisel korrusel.

Tallinna lennujaamas võib pagasiga toimuva võtta kokku kahe märksõnaga – linttransportöörid ja füüsiline töö. Linttransportööre on lennujaamas sadade meetrite kaupa ja igaüks, kes on oma elus tulikuumal suvepäeval torkivaid heinapakke tõstnud, vaatab neid väga-väga-väga kadeda pilguga.

Erinevalt heinateost peavad reisijate kohvrid teel lennukisse läbima turvakontrolli. Selleks juhatatakse linttransportöör läbi röntgenseadme, millega kõikide reisijate sokid-särgid-hambahari üle kontrollitakse.

Kui leitakse midagi kahtlast – näiteks vibreeriv kohver, milles on tööle hakanud pardel, mis võib umbses kohvris kuumeneda ja isegi süttida – otsitakse pagasil oleva sildi järgi üles asjade omanik, kellega koos kontrollivad julgestustöötajad pagasi üle.

Füüsiline töö rebaseurus

Kui kohvrist midagi kahtlast ei leita, liigub see edasi lennujaama maapealsele ehk esimesele korrusele, kus jõuabki kätte füüsilise töö aeg. Ümber linttransportööri tegutseb kümmekond meest, kes vaatavad iga kohvri küljes olevat sihtkohta. Kui lipikul on õige lühend – näiteks VIE ehk Viin või ODS ehk Odessa, vinnatakse kohver sihtkohale vastavale pagasikärule. Aga see pole niisama suvaline tegevus – kohvrid pannakse kärule kahes reas, et neid oleks võimalik enne lennukisse viimist üle lugeda.

Kui lennuk peab kiiresti lahkuma – Ryanairi puhul on aega vaid 25 minutit – peab pagas olema valmis sisuliselt samal hetkel, kui lennuki rattad puudutavad Tallinnas maad ning check-in suletakse. Kui maandunud lennuk jõuab oma väravasse, hakatakse seda kohe tühjaks laadima, et uus pagas saaks lennuki lastiruumi jõuda.

See on aga jällegi vana hea füüsiline töö: üks õhusõiduki teenindaja tõstab kompse kärult linttransportöörile, mis viib kohvrid lennuki lastiruumi läveni. Lennuki kõhus paiknev ruum on umbes poolteist meetrit kõrge ning seal töötab kummargil kaks meest – esimene võtab kohvri lindilt ja lükkab oma kolleegi ette, kes – samuti pooleldi kummargil olles – pambud üksteise otsa riita laob. Nii et kui järgmine kord ülekaalulise pagasiga reisile lähete, mõelge ka nendele, kes säärastes kitsastes tingimustes teie isiklikke asju peavad virna laduma.

Füüsiline töö eristab Tallinna ka näiteks Heathrow' lennujaamast – seal loeb kohvritel olevaid sihtkohti masin, mis sorteerib pagasi lisaks ka kaalu ja suuruse alusel. Kõige vägevam on aga see, kuidas «robotkäsi» seejärel kohvrid suurtesse metallkonteinerisse laob.

Tallinnas kasutab kohvrite konteinerisse ladumist näiteks Lufthansa ning tänu sellele ei pea ametliku nimega ASi Tallinn Airport GH õhusõiduki teenindajad kohvreid vinnama lennuki lastiruumis. Aga paraku ei päästa isegi konteinerite kasutamine mehi linttransportöörilt õige lipikuga kohvri otsimisest ja seejärel konteinerisse tõstmisest.

Jah, just nimelt tõstmisest. Sest kui keskmiselt kaalub kohver 13 kg ning päevas tuleb igal mehel tõsta sadu kohvreid, ei ole nende kõigi kõrge kaarega loopimine füüsiliselt lihtsalt võimalik.

Ebameeldiv üllatus

Sõltuvalt lennufirmast ja lennukitüübist on lennuk maapinnal näiteks 25 või 45 minutit ning selle ajaga peavad reisijad ja nende pagas maha ning järgmised uuesti pardale saama. Ja kui kõik kohvrid on lennukis ning õhkutõusmiseni on jäänud vaid mõni minut, saabub ebameeldiv üllatus: üks reisija registreeris oma pagasi check-in'is küll lennukile, kuid ise ta lennuki pardale ta ei läinud…

Kuna turvalisuspõhjustel ei tohi mitte ükski kohver ilma omanikuta lendama minna, tuleb puuduv reisija tabada lennujaamast või leida üles tema kohver. Kuna viiest-kuuest pagasikonteinerist või lennuki lastiruumis oleva 150 kohvri seast selle õige üles leidmine on märksa keerulisem kui puuduva inimese tabamine, kutsutaksegi kadunud reisijaid nimepidi üle terve lennujaama kuni viimase hetkeni.

Kui pagas leitakse lastiruumidest üles ja puuduv reisija pole endiselt näole andnud, lahkub lennuk ilma nendeta. Õnneks juhtub seda siiski harva.