Võrdõigusvolinik ei pea arvamusartikli eest õpetaja vallandamist õigeks

Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Priit Dieves. Foto: Erakogu

Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta hinnangul on kooli otsus õpetaja oma töökohalt arvamusartikli tõttu vallandada selgelt diskrimineeriv ning ebaproportsionaalne. Samas tuvastati, et koolil oli tööga seonduvalt õigus õpetajat ennast vähemalt kolme tunnuse alusel diskrimineerimises süüdistada.

9. juunil avaldas 30-aastane Järva-Jaani gümnaasiumiõpetaja Priit Dieves (EKRE) Õhtulehes arvamusartikli pealkirjaga «Lastetud naised, laske oma ülikõrge latt alla!». Artikli all oli autoriks märgitud «kooliõpetaja». Järgmisel päeval kutsuti Dieves direktorikabinetti, kus loeti ette tema vallandamiskäskkiri.

Voliniku sõnul on kool oma vallandamiskäskkirjas välja toonud mitu põhjust, miks õpetaja ametist vabastati. See, et seda tehti muu hulgas artikli avaldamise eest, on diskrimineeriv ning selle eest ei tohi inimest Eesti vabariigis vallandada, sest õigus oma veendumustele truuks jääda ja neid avalikus debatis kaitsta on iga demokraatliku riigi üks põhiväärtusi, kommenteeris Pakosta.

Ministeerium on vastupidisel seisukohal

Inimesel on õigus oma arvamust avaldada ning see kehtib Eestis kõigile, sealjuures ka õpetajatele

Menetlust läbi viies pöördus võrdõigusvoliniku kantselei ka Haridus- ja teadusministeeriumi poole, kes asus aga vastupidisele seisukohale. Ministeeriumi hinnangul läheb artikkel vastuollu õpetajaameti kutse-eetikaga ning kooli otsus selle eest õpetaja vallandada on õigustatud.

«Kui Haridusministeerium on seisukohal, et Eestis peaks õpetajal olema pisut kitsam aken vabaks eneseväljenduseks, siis peaks ta seda mingil õiguslooval viisil ka väljendama, mitte pärast artikli ilmumist. Paljudes riikides on selliseid regulatsioone kehtestatud,» selgitas Pakosta.

Võrdõigusvolinik tõdeb, et avaldatud artikkel ei vastanud tõepoolest osaliselt sellele, mida me kooliõpetajalt ootame. Tema sõnul on suhtumine lapsevanemasse käsitletud soolise võrdõiguslikkuse seaduses ning igasugune lapsevanemlusega seonduva halvustamine on keelatud.

Antud juhul on artikli autor aga ühiskonnaõpetuse õpetaja, kelle ülesandeks on koolis just võrdõiguslikkust tunnis käsitleda. Nimetatud artikkel aga läheb risti-vastupidi õpetatavale – näiteks et igal inimesel on õigus lapsevanemaks saada enda valitud ajal ja enda valitud partneriga.

Vaatamata kõigele sellele on inimesel õigus oma arvamust siiski avaldada ning see kehtib Eestis kõigile, sealjuures ka õpetajatele, mida võib piirata üksnes seadusega, ütles Pakosta.

Siiski nendib volinik, et ülejäänud vallandamise põhjused olid seotud õpetajapoolse diskrimineerimisega ning neis küsimustes on koolil õigus ka õpetaja lahti lasta.

«Inimest ei tohi vallandada artikli pärast ja kui see olekski töötaja ainus tegu olnud, siis oleks pilt ka kokkuvõttes teine,» on Pakosta seisukohal.

Tema sõnul ei tähenda aga õigus oma veendumusi väljendada seda, et kui muidu oma tööga hakkama ei saada, siis tööandja väärtushinnangutele vastupidise loo kirjutamisel üritatakse kasutada seda oma kaitsekilbina, justkui ei tohikski sind vallandada.

Voliniku arvamuse ülesanne on anda avalduse esitanud isikule eksperthinnang, kas tema tõstatatud diskrimineerimiskahtlus on põhjendatud ning kas on alust pöörduda kohtusse või mõne teise diskrimineerimisvaidlusi lahendava organi poole.

Edasi tegeleb avaldusega töövaidluskomisjon, võttes arvesse ka teisi tõendeid. Kuna töölt vabastamise juures oli mitmeid põhjendusi, võivad teised põhjused edasi aktuaalsed olla, vaatamata sellele, et üks põhjendustest ei päde, selgitas Pakosta. «Seda, et munitsipaalkoolil on õigus ja kohustus ikkagi tervikuna vaadata, et lapsi õpetataks õppekava järgi, on vast kõikide ühiskondlik ootus,» lisas ta.