Patarei päästmiseks loodi sihtasutus

Täna asutati sihtasutus Kalaranna Patarei, mille eesmärgiks on Patarei merekindluse säilitamine ja arendamine.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Säästva Renoveerimise Infokeskuse (SRIK), sihtasutuse Mänguväljaku Fond ja veel mitme organisatsiooni esindajad asutasid täna sihtasutuse, mille eesmärgiks on Patarei merekindluse säilitamine ja arendamine eelkõige avalikest huvidest lähtuvalt.

Ajaloolase Robert Treufeldti sõnul on 21. sajandi alguses olnud nii reaalsemaid kui vähem reaalseid projekte, kuidas nii võimast ja unikaalset ehitist avalikes huvides kasutada, kuid need pole realiseerunud.

«Patarei valdaja Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ei ole soovinud seda arendama hakata ega pole suurt midagi teinud. Vastupidi, praegu üritatakse suunata kogu kompleks detailplaneeringute abil erainvestorile. Sellega kaasneb suur oht, et Patarei kui mälestis rikutakse ära ja saab edaspidi olema avalikkusele üsna piiratud juurdepääsuga,» rääkis Treufeldt.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi aseesimehe Helle Solnaski sõnul on sihtasutuse loojad juba aastaid Patarei probleemidega tegelenud.

«Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Sõjamuuseum esitasid Patarei Euroopa programmi «Seitse enim ohustatud mälestist Euroopas». Patarei arvatigi nende hulka. Eelkõige seetõttu, et ta on niivõrd keeruline ja väärtuslik mälestis. Selle tõttu tuleks meile appi ka rahvusvaheline muinsuskaitseorganisatsioon Europa Nostra koos Euroopa Investeerimispanga Instituudiga. Oleme uurinud võimalikke rahastamisvariante ka mujalt ning võib öelda, et on erinevaid võimalusi ning välismaalt on selle vastu huvi tuntud,» lausus Solnask.

Patarei praegune rentnik, sihtasutuse Mänguväljaku Fond juht Andrus Villem rõhutas, et asutajate plaanid ei ole liivale rajatud, vaid elu on näidanud, et Euroopas on tõsine huvi Patarei kui unikaalse mälestise vastu ning on täiesti reaalne lootus Patarei korrastamiseks ka tõhusat materiaalset abi saada.

Sihtasutuse loojad tahaksid RKASiga Patarei arendamisel koostööd teha. Aga kui riigifirma ei loobu merekindluse mahamüümise  plaanist kahtlase väärtusega detailplaneeringu abil, siis ollakse valmis kasvõi kohtuvaidlusteks.

Probleem on muretsejate sõnul selles, et pooleliolev planeering annab jõustumisel võimaluse Patarei lähiümbrus uusi maju täis ehitada. Siin aga varitsevat oht, et tulevane arendaja pistab uusehitistest saadava kasumi taskusse, aga merekindluse korrastamiseks ei võta midagi ette ning jätab selle lihtsalt pankrotipessa edasi lagunema.

SRIKi juhataja Tarmo Elvisto ütles, et kohalike kogukondade ja kohaliku initsiatiivi kaasamisest räägitakse suhteliselt palju, aga tegudeni jõutakse küllaltki harva. «Patarei annabki võimaluse kaasata kohalikku kogukonda, kohalikke MTÜsid. Ja on võimalus teha riigiga koostööd. Patarei käsitlemine suure probleemina, nagu riik on siiamaani teinud, on väga lühinägelik. Patarei pole probleem, vaid võimalus. Ma arvan, et sihtasutus võimaldab erinevad tugevused liita ja sünergia kasvatada, nii et sellest tuleks väärikas kompleks, mis rikastaks kogu Tallinna,» ütles Elvisto.

Praegu on Patarei veel külastajatele avatud, kuid oktoobrist paneb RKAS kogu kompleksi turvalisuse probleemidele viidates täiesti kinni. Praegusele rentnikule on lepingu lõpetamisest juba ette teatatud.

Avalikkuse suur huvi merekindluse vastu on aga kaugele näha. Patareist mere poolt mööduval beetapromenaadil liiguvad vahetpidamata turistid. Ka Patarei muuseum on külastajaid täis.

RKASi kommunikatsioonijuht  Madis Idnurm on Postimehele varem öelnud, et detailplaneeringu realiseerumine muudab Patarei piirkonna kindlasti inimeste jaoks rohkem avatuks. «RKASi soov on leida erasektorist arendaja, kes planeeringu ellu viiks. Planeering kehtestab omad reeglid ka endise vangla kohta, millest osa tuleb reserveerida muuseumile. Samamoodi toimiti ka näiteks Pagari tänaval endise KGB hoonega, kus anti omanikule luba hoone korda teha, kuid kohustati teda reserveerima keldris ruumid selleks, kui peaks tekkima soov ja vajadus seal muuseum avada,» rääkis Idnurm.

Sihtasutuse loojaid selline jutt ei veena. Nii registreeritigi täna sihtasutus Kalaranna Patarei, mille eesmärk on säilitada ja väärtustada unikaalse kompleksi ajalugu – nii algse Kalaranna fordi kui ka hilisema Patarei vangla kihistusi ning leida Patareile uus kasutus.

Sihtasutuse eesmärgid:

*Kalaranna fordi ja Patarei vangla kui olulise mälestise väärilise säilimise, korrastamise ja avalikus kasutuses olemise tagamine;

*kompleksi säilinud kultuuri- ja looduspärandi uurimine, hoidmine, korrastamine ja teadvustamine;

*kindlusarhitektuuri ja sõjalise ehituspärandiga tegelemise koordineerimine;

*siseturvalisuse ja okupatsioonide ajaloo vanglapärandiga tegelemise koordineerimine;

*nii Kalaranna fordile ja Patarei vanglale kui ka eelnimetatud pärandiliikidele üldiselt tänapäevaste rakendusvõimaluste otsimine ning riigi, kohalike omavalitsuste, investorite, projekteerijate, planeerijate ja turismiettevõtjate sellealase töö igakülgne nõustamine, arendamine ja koordineerimine, kaasamine kultuuriprogrammidesse ja projektidesse;

*Kalaranna piirkonna tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng, mille tulemuseks on terviklik ja hinnatud keskkond nii Kalamaja asumi, Põhja-Tallinna linnaosa kui ka Tallinna linna jaoks.