«Kui meist kuulda pole, siis on töö hästi tehtud!»

Lennuliikluse ohutust korraldab ohutusjuht Kaie Peerna (vasakul) vahel ka lennujuhtimistornist. Foto: Eero Vabamägi

«Öeldakse, et väga ohutu on siis, kui lennukid on maa peal, aga meie ülesanne on teha lendamine ohutuks,» ütleb Kaie Peerna, ohutusjuht ja Lennuliiklusteeninduse ohutusosakonna juhataja. Ta rõhutab, et tema töö on meeskonnatöö ja oma kabinetist laua taga istumas leiab teda suhteliselt harva. Kõik algas aga sellest, kui ta klassivenna õhutusel läks Tartusse piloodiks õppima.

Kui te 1998. aastal toonases Tartu Lennukolledžis õpinguid alustasite, kas olite oma kursusel ainus tüdruk?

Kursusel oli rohkem, aga piloodigrupis olin ainus tüdruk, olimegi seal üldse kolmekesi. Praegu koolitatakse kümmekond pilooti aastas. Tahtsin õppida midagi praktilist, omandada mingi oskuse. Tollal ma ühtegi naispilooti ei teadnud. Testide järgi sobisin nii piloodiks kui ka lennujuhiks.

Kas te praegu ka veel kopteriga lendate?

Töötasin kopteripiloodi ja lennuõpetajana ning enne töökohavahetust lubasin endale, et hoian mõlemat pädevust. Nii olen ka teinud. Võin lennata kahe kopteritüübiga – Robinson 22 (kahekohaline) ja Robinson 44 (neljakohaline).

Viimati, kui lendasin Nordicaga, oli mu oma õpilane lennuki kapten. Kuna hakkasin õpetama 2003 ja tegin seda tööd kümme aastat, on nüüdseks osast mu õpilastest juba kaptenid saanud.

Leian, et õpetamispaus tuleb kasuks – mulle ei meeldi need õppejõud, kes tulevad, löövad kausta lauale ja tolm lendab vahelt välja. Mulle meeldib õppematerjali arendada, aga selleks on vaja aega. Õpetan veel vaid lennuõpetajaid. Tänavu käisin esimest korda koolitamas ka salongipersonali ja julgestusinstruktoreid õpetamise metoodikas.