Passimaffia süüasjas on 35 inimest vabanenud uurimise alt

Pensioniealine daam juhtis ulatuslikku «passimaffiat». Foto: Eero Vabamägi

Riiklike dokumentide illegaalse väljastamisega tegelenud kuritegeliku grupi süüasjas on senise menetluse käigus vabanenud uurimise alt 35 kahtlustatavat, kes tegid uurijatega igakülgset koostööd ja kelle osas nägi riigiprokuratuur võimalust rakendada oportuniteeti.

Riigiprokuratuur tõi mastaapse dokumendiäri avalikkuse ette mullu oktoobris ning selleks ajaks ligi seitse kuud väldanud uurimisega oli tuvastatud 12 isiku seotus kuritegudega. Samas märkis prokuratuur juba siis, et kuna kuriteod võivad ulatuda aastate taha, on võimalik, et kahtlusaluste ring üha laieneb. Nii ka juhtus ning menetluse käigus lisandus kümneid kahtlusaluseid, kellest enamus olid need, kes dokumendiäri teenust kasutasid ehk endale ebaseaduslikul teel dokumente hankisid.

Juhtiva riigiprokuröri Steven-Hristo Evestuse sõnul asusid paljud kahtlusalused uurijatega koostööle ning nende kõigi kohtu ette viimisel polnud mõtet. «Olen praeguseks lõpetanud kriminaalmenetluse oportuniteedi põhimõttel 35 kahtlustatava suhtes, kes kahtlustuse kohaselt tarbisid aastatel 2011-2015 kuritegeliku ühenduse pakutud teenuseid,» rääkis Evestus BNSile.

Kahtlustatavatele, kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati, määrati Evestuse kinnitusel rahaline- või üldkasuliku töö tegemise kohustus. «Pidasin seda võimalikuks, kuna tegu on teise astme kuriteoga ning üksikute kuriteoepisoodidega. Isikud tunnistasid ja kahetsesid oma tegu ning asusid uurimisasutusega koostööle, millega aitasid asjaolusid selgitada,» ütles Evestus, lisades, et neid isikuid kahtlustati tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises ning ligi 15 isikul lasus kahtlustus ka altkäemaksu lubamises või andmises.

Evestuse sõnul on kuritegeliku ühendusega seotud kahtlustusega jätkuvalt uurimise all 11 isikut, nende hulgas ka neli endist riigiametnikku. «Arvestades, et kahtlustatavate tegevus ulatub aastate taha, on menetlus olnud keskmisest keerukam ja mahukam ning seega plaanitakse kohtueelne menetlus lõpule viia sügisel,» lisas Evestus.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) sisekontrolli osakond sai illegaalsele dokumendiärile jälile eelmise aasta esimesel poolel, kui käivitati kriminaalmenetluse raames kahtlusaluste jälgimine. Grupi tegevus oli üsna konspireeritud ning detailid said menetlejatele teatavaks möödunud aastal järk-järgult. Peagi sai ka kinnitust, et kogu dokumendiäri juhtis 65-aastane naine, kes oli sõlminud tutvused PPA ametnikega pika aja jooksul ning just tema oli see, kes edastas vahendajatele raha ja muid hüvesid, mida PPA töötajad oma ebaseadusliku tegevuse eest said.

Uurimisandmetel ei maksnud ühenduse kliendid konkreetse võltsdokumendi eest, vaid selle eest, et tagada Eesti kondakondsuse, elamisloa või elamisloa pikendamisel protsesside võimalikult ladus kulgemine. Näiteks hoolitsesid kahtlustuse saanud PPA ametnikud selle eest, et hankida vajalikke andmeid, mis kergendaksid riiklike dokumentide väljastamise menetlust, lisaks võimaldasid mitmed kahtlusalused dokumendi taotlejatel end registreerida elanikuks kathlusaluste elukohtades, et siis edaspidi dokumentide taotlemisel neid kinnistuid oma ametliku elukohana esitleda.

Muuhulgas käisid kahtlusalused ka dokumentide taotlejate eest keele- või kodakondsuseksamil. Selleks olid palgatud ilusalongi töötajad, kes hoolitsesid selle eest, et eksamile läinud isik näeks võimalikult sarnane välja dokumendi tegeliku taotlejaga.

Kurioosse seigana selgus eeluurimisel, et ühenduse juht kasutas ka ise oma illegaalse tegevuse töövilju, luues endale veel kaks kõrvalidentiteeti.