/nginx/o/2010/12/16/485225t1hca81.jpg)
Kuritegelik aktiivsus 10 000 elaniku kohta oli 2010. aastal suurim linnades, eriti Tallinnas ja Ida-Virumaal, kuid üllatuslikult on neljandale kohale tõusnud Võru. Üldjoontes on kuritegevus jäänud aasta varasemale tasemele.
Võru tõusis kuritegelike linnade sekka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnad, kus rohkem kuritegusid toime pandi, on jätkuvalt Tallinn, Narva ja Tartu.
Mullu tungis järjestuses aga neljandaks Võru. «Seda võib paljuski seostada salakaubaveo ja kelmuste, eriti kiirlaenukelmuste hulga suurenemisega. Seevastu Rakvere, kes eelneval aastal oli veel esirinnas, on seekord liikunud rahulikumate linnade hulka,» märkis justiitsministeeriumi asekantsler Heili Sepp aasta statistikat kokku võttes.
Justiitsminister Rein Lang selgitas, et olulised on üldnumbrid. «Näiteks kaardi järgi on Valgamaal kuritegevuse kasv 20 protsenti, aga kui vaatame absoluutnumbreid, selgub, et üksjagu sellest kasvust langeb ühele Palupera valla sotsiaalnõunikule, kes on usinasti kelmusi toime pannud,» sõnas Lang.
«Kuritegevuse kasv Ida-Virumaal ei tähenda, et see oleks krimogeenne territoorium, kus võib õhtul teravalt vastu nina saada. See on paljus seotud salakaubaveo asjade plahvatusliku kasvuga,» selgitas minister. «Seal omakorda on seos seadusandluse muutumisega,» lisas minister.
Üldnumbrid sarnased
Mullu registreeriti 19 kuritegu vähem kui aasta varem, kokku toimus mullu 48 340 kuritegu. Kuritegevus vähenes 112 kuriteoliigis ja kasvas 87 kuriteoliigis, tõi Sepp välja.
Kõige rohkem on langenud karistuse kandmisest kõrvalehoidumiste arv (2010. aastal 230 juhtu, vähenemine 59 protsenti). «Viimastel aastatel on toimunud muudatused seaduses, mis puudutavad joobeseisundis sõiduki juhtimist, seetõttu ei jõua enam politseini ka nii palju isikuid, keda oleks juhtimisõiguse äravõtmise eest karistatud,» selgitas Sepp.
Vähenenud on ka avaliku korra raskete rikkumiste arv (2010. aastal 775, vähenemine 25 protsenti). «Seda saab selgitada kohtupraktika muutumisega – nimelt on olnud üks riigikohtu lahend, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist natuke teistmoodi kui varem,» selgitas Sepp.
Ta tõi esile ka röövimiste arvu langust (mullu 599, vähenemine -127 võrra), mis on olnud kõikjal Eestis, ainsana kasvas röövimiste hulk Tartumaal.
Lisaks registreeriti mullu varasemast vähem kehalist väärkohtlemist, võltsitud dokumendi kasutamist, kuriteo abil saadud vara omandamist ja turustamist, omastamist, võltsitud maksevahendi kasutamist, lapse ülalpidamise kohustuse rikkumist ning narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist.
Kasvanud poevargused
Teisalt on kasvanud varguste arv. «Kõige rohkem on kasvanud poevarguste, marginaalsel määral ka korterivarguste hulk,» märkis Heili Sepp. «Samas autodest ja autovarguste hulk on vähenenud.» Siin valdkonnas pole kogu riigi peale muutused ühtlased – näiteks Viljandimaal registreeriti vargusi vähem, Tartumaa oli lisandumise osas aga rekordiline.
Kasvanud on ka mootorsõiduki joobes juhtimiste arv (2010. aastal 3304, kasv 7 protsendi võrra), seda taas seadusemuudatuse tulemusel. «Teadupoolest selle kuriteo määratlemine sõltub nüüd pigem joobeastmest, mitte sellest, kas isik on varasemalt karistatud. Seetõttu muutus ka number,» sõnas Sepp.