Kaalupiirangud sunnivad metsamehi seadust rikkuma

Uuring näitas täiskoormaga veoste mõistlikkust. Foto: Graafika: Margit Randmäe

Metsaveofirmade ja politsei vahel käib kassi ja hiire mäng, sest metsamehed ei taha pooltühja autoga maanteed mõõta, kuid politsei peab ülekaaluliste koormate vedajatele trahvi tegema.
 

Eesti ühe suurema metsafirma Grundar Puit juhatuse liikme Lauri Alu mobiil andis selle kolmveerand tunni jooksul, mil Postimees teda intervjueeris, kaks korda sõnumist märku. Esmalt tuli teade, et politsei kaalubussi on nähtud Jälgimäe teeristis, ja paarkümmend minutit hiljem tuli märguanne, et teine samasugune on Nigula bensiinijaamas.

Alu ütles, et üheaegse sõnumi said üle Eesti umbes 20 metsafirma juhti, kes üksteist politsei liikumisega kursis hoiavad. «Politseiautode numbrid on teada, olen palunud tuttavatel teatada, kui nad mõnda kusagil näevad. Ise hoiame ka silmad lahti,» ütles Alu. Hoiatus-SMSidele kulub kuus sadu eurosid.

«Oleme sunnitud seda tegema,» selgitas Grundar Puidu teine juhatuse liige ja omanik Andrus Kalda. «Advokaat ütles, et see pole ebaseaduslik, kui teatad politseiauto asukoha. Ega keegi meile ju politseist ei helista.»

Nõuab head närvikava

Grundar Puit raiub kuus ligi 9000 tihumeetrit ümarpuitu. Langid on üle Eesti, raiutud puit veetakse sadamatesse, peamiselt Pärnusse ja Kundasse, aga ka erinevatesse saeveskitesse. Kui sõita normikohase koormaga, peaks sellise koguse veoks tegema umbes 430 sõitu, ladudes auto aga triiki täis, saab hakkama umbes 260 korraga.

Hoolimata metsafirmade korduvatest palvetest suurendada täismassipiiranguid veoautodele, pole majandusministeerium valmis seda tegema. Maan­teeamet põhjendab, et paljud Nõukogude ajal ehitatud sillad ei pruugi koormusele vastu pidada, samuti lõhuvad raskemad veokid rohkem teid.

Tegelikult vurab tõenäoliselt enamik metsaveoautosid umbes 60-tonnise koormaga sihtkoha poole, püüdes iga hinna eest vältida politseipatrulle. Moodsate metsaveomasinate puhul tähendaks lubatud 44-tonnisest täismassipiirangust kinni pidamine peaaegu pooltühja masinat.

Alu rääkis, et logistika sõltub politseist – kui politsei erirühm on Pärnus, siis veetakse metsa näiteks Imaverre. «Mitu head autojuhti on firmast ära läinud, sest närvid ei pea vastu,» tõdes Kalda. «Metsaveoauto juhil peab hea närvikava olema – istud põõsas, ootad. Nii kui politsei autot näeb, kohe kaalu peale!»

Alu ja Kalda on seda meelt, et kehtivat 44-tonnist täismassi piirangut tuleks vähemalt talvel leevendada. «Kui suvel kuumaga asfalt sulab, siis tõesti ei tasu panna täiskoormat, aga talvel on teetamm külmunud, tingimused on hoopis teised,» märkis Kalda.

Alu sõnul peaks koormuspiirangud olema seatud teljekoormuse järgi – mida rohkem telgi autol või haagisel all, seda rohkem tohiks peale laduda. «Mulle tundub, et Eesti riigil ei ole vaja, et firmad puitu veavad ja metsa ekspordivad, kasulikum on trahvi teha või kütuseaktsiisi koguda,» kommenteeris Kalda.

Alu ega Kalda ei taha otsesõnu tunnistada, et nende firma autojuhid massipiiranguid sihilikult rikuvad, aga nad ei hakka ka eitama, et igal juhul paneb autojuht täiskoorma peale.

Trahvi saab autojuht

Metsaveoautode kontrollimisele pühendunud julgestuspolitsei ülemkonstaabel Priit Tuuna ütles, et neil pole statistikat, kui paljud autod täismassipiirangust kinni ei pea, sest kaalule sunnitakse need, mille puhul rikkumine silmaga märgata.

«Eile [reedel] tulin Lõuna-Eestisse ja umbes kümme metsaveoautot tuli teel vastu. Neist kahel oli visuaalselt näha, et ei olnud ülekoormust,» lausus ta.

Trahv ülekaalulise koorma eest on kuni 12 000 krooni (767  eurot). Selle saab autojuht ja kui firma raha juhi eest tasubki, jääb karistus juhi isiklikku registrisse. Tuuna möönis, et metsaveofirmat saaks trahvida kuni 50 000 krooniga (3195 eurot), kuid firma süüd tõestada on ülikeeruline. Enamasti pole autojuht nõus firmaomaniku vastu tunnistama ja ütlema, et teda sunniti ülekaalulist koormat laadima.

«Metsaveoautode täismassipiirang on teema, millega maan­teeamet ja majandusministeerium haakuda ei taha,» kommenteeris Ott Otsmann metsa- ja puidutööstuse liidust. «Nende arusaam teede olukorrast on selline, et järeleandmisi ei ole võimalik teha. Enne lükati teemat tagasi, aga nüüd lükatakse edasi.»

Samas väidab uuring, et Eestis on umbes 500 silda, mis vajavad täismassipiirangu suurendamiseks eelnevat ekspertiisi, ka mõju teekattele on teadmata.

Kaheksa autot kümnest on ülekaalu kahtlusega

Julgestuspolitsei ülemkonstaabel Priit Tuuna kinnitab, et metsaveol käivad rikkumised käsikäes – sõidukid on ülekoormatud ja pole tehniliselt korras ning autojuhi töö- ja puhkeajast ei peeta kinni.

Kas metsaveoautode kaalupiirangute rikkumised on viimastel aastatel kasvanud?

Subjektiivsel hinnangul ei ole seda juurde tulnud, aga vähemaks ka pole jäänud. Neljal viimasel aastal erilisi kõikumisi selle rikkumise osas pole olnud.

Kui mitu teie kontrollitud metsaveoautot kümnest on suurema koormaga kui lubatud?

Sellist statistikat ei saa teha, sest kui näeme koormaga sõidukit, siis kontrollime seda ja suure tõenäosusega on auto ülekaaluline. Pooliku koormaga autot kaaluma ei hakatagi. Eile [reedel] tulin Lõuna-Eestisse ja umbes kümme metsaveoautot tuli teel vastu. Neist kahel oli visuaalselt näha, et ei olnud ülekoormust. Kaheksa oleks kuulunud kontrollimisele.

Metsafirmade juhid tunnistavad üsna otsekoheselt, et tegelikult sõidetakse enamasti täiskoormaga ehk täismassipiirangut rikkudes. Kui politsei trahvi teeb, siis see läheb firma kuludesse.

Autojuhid põhjendavadki ülekaalu majandusliku arvestusega. See on ettevõttes heaks kiidetud ja autojuhid on vastavad juhised saanud: trahv läheb ettevõtte kuludesse. Aga autojuhi seisukohalt on see libe tee, sest ettevõtte juht võib lubaduse tagasi võtta ja karistusregistrisse jääb trahv autojuhi nimele.

Kui suur on ülekaalulise auto trahv?

Juriidilisel isikul kuni 50 000 krooni (3195 eurot), autojuhil kuni 12 000 krooni (767 eurot). Kiirmenetluse korras kuni 6000 krooni (383 eurot). Juriidilise isiku karistamisel on vaja tuvastada süü. Kõik teavad, et ettevõte käskis nii teha, aga menetluses autojuht loobub ütlustest ja võtab süü enda kanda. Rikkumised käivad metsaveoauto juures käsikäes – sõiduk on ülekoormatud, sest nii on majanduslikult kasulikum, auto pole tehniliselt korras ning autojuhi töö- ja puhkeajast ei peeta kinni.
---------------------------------------------------------