/nginx/o/2011/01/25/504026t1hb5d7.jpg)
Majandusliku surutise aastatel on kasvanud nende vanemate hulk, kellelt on võetud vanemlikud õigused, samas on asenduskodudes kasvandike arv vähenenud.
Tellijale
Surutiseaastad süvendasid toimetulematust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Et laste perekonnast eraldamiste arv on pisut kasvanud, teeb meid murelikuks,» ütles sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elmet Puhm. Vanemlike õigusteta jäid 2008. aastal 225 ja 2009. aastal 262 lapse vanemad.
«Majanduse kasvuaastatel suutsid ka riskiperekonnad leida tööd, mis hoidis perekonna toimetulevana. Kasin aeg on vähendanud ka omavalitsuste pakutavaid teenuseid ja toetusi,» rääkis Puhm.
Laste arvu vähenemine asenduskodudes on tema sõnul aga seotud asjaoluga, et sealt lahkuvate laste arv on suurem kui teenusele suunatavate laste hulk.
«Lastekaitsetöötajate arv on vaatamata majandussurutisele suurenenud, mis tähendab, et rohkem tõsisemaid juhtumeid jõuab menetlusse,» nentis Puhm.
Asenduskodusid on Eestis 37, lapsi elab seal kokku 1225, kuid näiteks 1998. aastal elas lastekodus 1699 last.
Tänavu esimeseks poolaastaks eraldas riik maavalitsustele asenduskoduteenusel viibivate laste ülalpidamiskuludeks 5,7 miljonit eurot. Ühe alla kolmeaastase või puudega lapse ülalpidamiseks eraldatakse kuus 1023 eurot, teiste laste puhul 640 eurot. Aastas kulub asenduskoduteenusele 12 miljonit ja hooldusperedele 1,5 miljonit eurot.
«65–75 protsenti asenduskodudele eraldatud summadest kulub personalikuludeks,» ütles Puhm.
Sotsiaalministeerium on võtnud eesmärgiks korraldada ümber kõik riigile kuuluvad asenduskodud, et pakkuda lastele kodusemaid elamistingimusi. Reorganiseerimise projekti kogumaksumuseks kujuneb 235 miljonit krooni. Rahastus tuleb Šveitsi Fondist, ülejäänud Euroopa Regionaalarengu Fondist. Riigi omaosalus on 15 protsenti.
Riigikontrolli hiljutine aruanne tõi esile, et riik ei tee piisavalt pingutusi, suunamaks lapsi hooldusperedesse. Asenduskodude juhatajad aga leiavad, et nii mõnigi kord peab laps liiga kaua taluma ebanormaalset kasvukeskkonda kodus.
«Iga laps peaks saama kasvada oma peres, mitte asenduskodus. Seepärast teevad omavalitsuste lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad kõik endast oleneva, et pere ja lapse olukord paraneks ning teda ei peaks perest eraldama,» selgitas Puhm.
«Esmalt kasutatakse kas lühiajalist eemaldamist või otsitakse enne asenduskoduteenusele suunamist eestkoste ja perekonnas hooldamise võimalust, mis on olemuselt perekesksemad,» lisas ta.
Tunamullu oli Eestis 313 hooldus- ehk kasuperet. Sotsiaalministeeriumil ei ole veel täpseid andmeid selle kohta, kui palju paigutati mullu lapsi hooldusperedesse.
«Loodame, et see number on kasvanud, sest riik on viimastel aastatel korraldanud teavituskampaaniaid,» kõneles nõunik.
Sotsiaalministeeriumi peaspetsialisti Signe Riisalo sõnul on viimasel ajal hakatud Eestis lapsendama ka suuremaid lapsi. Kümmekond aastat tagasi eelistati ikka kuni kolmeaastaseid.
Kui välismaal on tavaks võtta oma perre ka erivajadustega lapsi, soovivad eestlased kasvatada füüsiliselt terveid. Nüüd on mitmed koolitatud pered öelnud, et nad on valmis lapsendama ka füüsilise puudega lapsi.