Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Kaljuranna kiri reformierakondlastele: miks peaks Kallasele riigikogus võimaluse andma? (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tiina Kaukvere
Copy
Marina Kaljurand
Marina Kaljurand Foto: SCANPIX

Presidendiks pürgiv välisminister Marina Kaljurand saatis eile Reformierakonna liikmetele kirja, milles soovitas riigikogus toetada presidendikandidaadina Siim Kallast.

Postimees avaldab Kaljuranna kirja täismahus:

Head kolleegid, kaaslased, Reformierakonna juhatus!

Kui otsustasin mõned kuud tagasi, et olen valmis kandideerima Eesti presidendiks, siis ütlesin, et presidendiks saamiseks peab välja teenima usalduse. Nende usalduse, kellel on antud põhiseaduslik õigus valida Eestile parim president. See usaldus peab põhinema vastastikusel lugupidamisel, teise poole ärakuulamisel ja üksteisega arvestamisel. 

Need pole maast leitud omadused. Riigikogu liikmete, fraktsioonide ja täna näiteks Lääne-Virumaal omavalitsusjuhtidega kohtudes olen saanud kinnitust valitud tee õigsusele - et just nendest omadustest on kõige rohkem puudu Eesti poliitikas, avalikus suhtluses ja selle taha on mõnikord jäänud ka vajalik koostöö Eestile olulistes küsimustes, sealhulgas presidendivalimistel. Välisministrina näen muuseas, et ka Euroopas on tänastel keerulistel aegadel kõige kriitilisemate küsimuste lahendamisel kõige defitsiitsem usaldus. See ei teki üleöö, seda tuleb luua reaalsete sammudega.

Ma soovin, et presidendivalimistel näitaksid Eesti erakonnad ja poliitikud koostöövõimet. Soovin olla sellise koostöövaimu ja kokkuleppevaimu loomisel isiklikuks eeskujuks. 

Olen viimasel paaril kuul kohtunud paljude omavalitsuste esindajatega nii kohalikest valimisliitudest kui ka kõikidest erakondadest. Paljud neist on avaldanud valmisolekut toetada minu kandideerimist valimiskogus, ka avalikult. Siim Kallas aga on koos oma meeskonnaga hinnanud oma võimalusi presidendivalimistel suuremaks riigikogus ja minu ettepanek on, et esimesena peaks riigikogus olema Reformierakonna kandidaadina võimalus kandideerida Siim Kallasel. 

Kui riigikogu peaks presidendi valimises vaatamata kõikide pingutustele siiski ebaõnnestuma, palun Reformierakonna juhatuselt, teistelt erakondadelt ja erakonnavälistelt valimiskogu liikmeilt toetust enda ülesseadmiseks valimiskogus. Leian, et sellises olukorras kohustab mind selleks senine tugev avalik toetus ja olen valimiskogu usalduse pälvimiseks  kohtunud paljude inimestega ja osalenud debattidel koos teiste kandidaatidega.

Olen korduvalt öelnud, et kõige tähtsam on, et Eesti saaks endale parima võimaliku presidendi. 

Minu valmisoleku taga kandideerida presidendiks on avalik toetus. 

Loen sellest toetusest välja ootuse, et Eesti püsiks kaljukindlalt Euroopa väärtus- ja julgeolekuruumis, et meie vabadused, iseseisvus ja turvalisus oleksid tagatud partnersuhetega meie lääneliitlastega. Inimesed, kes toetavad mind, ei toeta ei Exitit ega Eesti muul viisil liitlastest isoleerimist, ei toeta välispoliitika itta pööramist ega muid Eesti riikluse püsimist ohustavaid liigutusi.

Aga ennekõike soovivad Eesti inimesed taas usaldust, avatust, koostööd. Et sõltumata arutluse all olevatest küsimustest tunneksid nad, et kellegi hääl ei lähe kaotsi ning neid kuulatakse, nendega kõneldakse ning nendega arvestatatakse. 

Loen sellest toetusest välja ootuse, et riik, milles nad elavad, oleks selge sõnaga, sirge seljaga ja õiglane. Inimesed, kes mind toetavad küllap usuvad, et minu elulooline taust juristi, diplomaadi, eestivenelase ja naisena tuleb neile ootustele vastamisel kõvasti kasuks. Tean, et võimalusel suudan need inimesed Eesti nimel ühendada.

Teen kõik endast oleneva, et Eesti saaks just neile ootustele vastava presidendi, sest Eesti väärib parimat presidenti.

Usun, et nii, nagu mina olen valmis toetama Siim Kallast riigikogu esimeses voorus ülesseadmisel, on ka tema valmis toetama minu kandideerimist valimiskogus.

Lugupidamisega

Marina

Tagasi üles