Politsei pidas kinni üle miljoni euro omastanud raamatupidaja

See on esimene kord, kui luuakse konkreetselt kordusuuringuid rahastav programm. Foto: Jaanus Lensment

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo uurijad pidasid kinni 52-aastase naise, raamatupidaja, keda on alust kahtlustada üle miljoni euro omastamises oma klientidelt.

Uute kuritegude ärahoidmiseks taotles prokuratuur täna hommikul naise vahistamist eeluurimise ajaks, mille kohus ka rahuldas.

Kriminaalasja uurimise käigus seni kogutud info annab alust arvata, et kahtlustatav on aastate jooksul põhjustanud kahju mitmekümnele ettevõttele ning summa, mille naine enda arvele kandis, ulatub 1,3 miljoni euroni.

Pangaväljavõtetelt ilmneb, et enamiku omastatud rahast on kuriteos kahtlustatav kulutanud hasartmängudele ning igapäevastele väljaminekutele.

Majanduskuritegude büroo menetlustalituse juhi Ülav Kalfi sõnul kasutas naine ära oma klientide heausklikkust.

«Raamatupidaja tegi pika aja vältel talle oma rahaasjad usaldanud ettevõtete pangakontodelt ülekandeid maksu- ja tolliametile, aga märkis ülekandesse tema endaga seotud ettevõtte viitenumbri. Nii jõudis raha hoopis selle ettevõtte ettemaksukontole ja sealt edasi raamatupidaja isiklikule pangakontole,» selgitas Kalf.

Rahalisi toiminguid, mis on seotud maksuarvestusega, hallatakse maksu- ja tolliameti arvestussüsteemis oleval ettemaksukontol. Igal isikul on kohustuste täitmiseks üks ettemaksukonto, millel on unikaalne viitenumber. «Soovitame ettevõtte juhtidel ikkagi aeg-ajalt kontrollida, mis nende pangakontodel toimub, eriti kui nad on rahaasjad kolmanda isiku hoolde usaldanud,» lisas MTA kontrolliosakonna juhataja asetäitja Eilike Pruul.  

Vanemprokurör Maria Entsiku sõnul on tegemist alles eeluurimises oleva kriminaalasjaganing ning hetkel ei ole võimalik ajakirjandusele väga detailset informatsiooni jagada.

Kahtlustuse järgi on omastamine toime pandud  nelja ja poole aasta vältel ja kriminaalmenetlus sai alguse kuriteoteatest, mille esitas üks kannatanutest.

Infot kontrollides ilmnes kiiresti, et omastatud summade ning kannatada saanud ettevõtete hulk on oluliselt suurem. Suurimat kahju kandis ettevõtte, kellelt omastati ligi 580 000 eurot, väikseim kannatanule põhjustatud kahju oli 575 eurot.

Prokuratuur taotles kohtult kahtlustatavale kuuluva välja selgitatud vara arestimist, mille kohus ka rahuldas. Kuid kuna enamus omastatud summast mängis kahtlustatav maha kasiinos, on arestitud vara väärtus tekitatud kahjuga võrreldes tühine.

Kannatanute kohta täpsema info välja andmist ei pea prokuratuur õigeks. 

Uurimist viib läbi keskkriminaalpolitsei ning seda juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.