Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Poska majas etendub näidend tema elust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Uwe Gnadenteich
Copy
Jaan Poska maja.
Jaan Poska maja. Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Märtsis-aprillis etendub Jaan Poska majas linnavalitsuse tellimusel kirjutatud ja lavastatud näidend «Jaan Poska saaga».


«Piletid on juba müügil ning mõni etendus on juba väljagi müüdud,» ütles abilinnapea Yana Toom Raepressi vahendusel. «Tuleb arvestada, et toimub ainult kümme etendust ning mängukohaks valitud Poska maja saal mahutab vaid mõnikümmend pealtvaatajat. Seega tasub huvilistel piletite hankimisega kiirustada.»

Loone Otsa näidendi lavastab Ain Mäeots. Mängivad Andres Lepik, Liina Tennosaar, Raivo E. Tamm, Andres Raag, Jüri Aarma, Kaia Skoblov, Egon Nuter ja Janek Sarapson. Esinemispaigaks on näidendi tegelaste ja sündmustega otseselt seonduv Kadriorus asuv Poska maja (Jaan Poska tn 8). Näidendi toob lavale Vana Baskini Teater. Esietendus on 28. veebruaril.

Lavatükk on käsitlus Jaan Poska elutöö olulisimatest hetkedest alates Tallinna linnavolinikuks valimisest (1904), jätkudes tegutsemisega väga keerulistel aegadel Tallinna volikogu juhatajana (1905 – 1913) ja Tallinna linnapeana (1913 – 1917) ning kulmineerudes Tartu rahuläbirääkimistega.

Linnavalitsus eraldas Vana Baskini Teatrile näidendi lavastamiseks ja etendamiseks reservfondist 44 738 eurot. Eelmise aasta mais kuulutas linnavalitsus välja Jaan Poska elu ja tegevusega seotud näidendite avaliku konkursi, kolmest konkursile laekunud näidendist tunnistati parimaks Loone Otsa näidend «Jaan Poska saaga». Näidendikonkursi tingimused sätestasid, et Tallinna linnavalitsus tellib võidutöö lavastamise ja avaliku esitamise Jaan Poska majas.

Komisjon tõi võitnud näidendi puhul positiivsena välja, et kuigi ette oli võetud päris pikk ajaperiood, oli suudetud veenvalt avada karakterid, kes ei jäänud mitte lihtsalt ajaloolisteks nimedeks, vaid olid tajutavad lihast ja luust inimestena.

Näidendis on ajastu kohta piisavalt infot, kuid samas ei muutu see faktikülluslikult koormavaks. Dialoog on mahlakas ja ladus ning näidend pakub kaasaelamise võimalust ja emotsionaalsust.
 

Tagasi üles