Klassijuhataja meenutab: Rickard oli hakkaja ja teotahteline poiss, maailmaavastaja, kellel olid elus kindlad sihid

Foto: SCANPIX

Prantsusmaal Nice’is elu kaotanud 21-aastase Tallinna Reaalkooli vilistlase Rickardi klassijuhataja Tiia Luuk meenutas, et Rickard oli väga teotahteline ja hakkaja poiss, kes paistis silma sellega, et tundis huvi maailmas toimuva vastu ja kellel olid kindlad sihid elus kaugele jõudmiseks.

«Rickard oli selline hästi aktiivne, teotahteline, sihikindel noormees, kes avaldas oma arvamust ja kaitses oma seisukohti,» meenutas kolm aastat Rickardi klassijuhataja olnud ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Tiia Luuk.

Klassijuhataja usub, et Rickard teadis, mida ta oma elult soovib ja tal olid kindlad sihid, kuhu ta jõuda tahab. Luuk oli Rickardi klassijuhataja viimased kolm aastat gümnaasiumiastmes, varem õppis poiss Tallinna 21. Koolis. Tallinna Reaalkooli lõpetas ta kaks aastat tagasi.

«Kuna ma olin tema ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, siis tal oli alati oma seisukoht olemas, ta oli igatepidi edasipüüdlik. Ta vaidles ja vaidles tihti, aga see oli selline argumenteeritud vaidlus. Ta tundis huvi maailma asjade vastu,» kirjeldas Luuk.

Kuigi Rickard läks Tallinna Tehnikaülikooli ITd õppima, pakkus talle õpetaja sõnul lisaks IT-le huvi ka õigus ja majandus, samuti poliitika. 

Rickard oli korralik õpilane. «Kui oli vaja, siis võttis ta end kokku ja ponnistas. Kui ta juba Reaalkoolis õppis, siis see õppimine oli oluline, aga loomulikult ei pühendunud tema ainult reaalainetele,» rääkis Luuk.

Koos klassivendadega valmistati 2012. aastal enne jõule komöödiafilm.

Sama aasta lõpus meenutas klassivend Robert filmi edu: «Ärevus on, pole aimugi, mida rahvas arvab. Minu üllatuseks tuleb filmi kohe alguses Olegi sisenemisel kerge naeruplagin. Olin rahul. Film läheb edasi ja mitmel korral rahvas naerab üle filmi heli, plaksutatakse filmi ajal ja rahvas tõuseb püsti. Tunne oli nii meeliületav, naeratus tuli näole. Kui film läbi sai, oli saalis veel kõige suurem ja pikem aplaus ning hiljem sain paljudelt kiidusõnu. Mitmeid kordi on öeldud ja olen lugenud, et kindlasti selle aasta parim jõulufilm.»

«Koos klassikaaslastega olid nad mitmes mõttes maailmaavastajad. Klassivend Roberti ja teiste klassivendadega koos osalesid nad ühistes projektides,» kinnitas õpetaja Tiia Luuk ja tõdes, et arvatavasti sattus Rickard ka Nice'is toimunud Euroopa innovatsiooniakadeemiasse just sellepärast, et tal olid omad ideed ja ta paistis nendega silma.

Rickardi klassivend Robert Parelo meenutas: «Rickard oli üks ehtne Reaali poiss. Lahtise peaga tark õpilane, kes osales alati aktiivselt tunnitöös, esindas ennast ja klassi olümpiaadidel ning oli abivalmis nii tuttavate kui võõraste puhul.»

Ühele õigele reaalikale kohaselt oli klassivenna sõnul Rickard samuti spordipoiss, kes oli enamikel aladel ka klassi- või koolivõistkonnas. «Tohutult ambitsioonikas noormees, kelle väljavaated olid juba gümnaasiumi ajal võimsad. Kuigi pärast gümnaasiumit puutusime küllaltki vähe kokku, on kaotus nii mulle, meie sõpradele kui ka kogu Reaalkooli perele kirjeldamatu. Jääme Sind alati mäletama, Rickard!»

Rickard õppis Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonnas. Juba 21-aastasena oli ta TTÜs lektoriks põhikoolide 5.-9. klasside õpilastele, kes soovisid saada teadmisi programmeerimise algtõdedest. Kursusel «Ideest äpini – mobiilirakenduse loomine» tutvuti koos põhikooli õpilastega, mida ühe äpi tegemiseks vaja läheb ja kuidas jõuda ideest valmis mobiilirakenduseni.

Kursuse raames sai koos juhendaja Rickardiga katsetada ka TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory asuvat Äpilaborit, kus on vajaminevad vahendid mobiilirakenduste testimiseks.

Suur rattasõidu fänn olnud Rickard kirjutas paar aastat tagasi Reaalkooli ajaveebis postituse oma raskest rattasõidust:

«Päikesepaisteline ilm ja mina, suur rattafänn, otsustasin garaažist oma ratsu välja talutada ja väiksele sõidule minna. See oleks olnud esimene sõit sellel hooajal peale rasket põlvetraumat. Ma olin jube põnevil. Valmistasin kogu varustuse ette, pesin jalgratta puhtaks, õlitasin keti ja sättisin käigud paika. Kõik oli ideaalne. Märkamatult oli kulunud ettevalmistusteks 3,5 tundi. Pole just lühike aeg ja ilm jõuab ju ka selle ajaga muutuda. Nii ma lõpuks panin ennast riidesse ja kui ma välja astusin, sain ma mini heart attack’i. Nimelt oli taevas selle 3,5 tunni jooksul jube pilve läinud ja õues sadas tugevat vihma. Mu tuju langes kohe alla nulli. Kuid siis ma mõtlesin, et kui ma olen juba nii või teisiti kulutanud nii palju aega sättimisele, siis pole mõtet alla anda. Ja nii ma hakkasingi vaikselt hoogu koguma nende suurte langevate ja kiiruse kasvades otsekui kuulideks muutuvate vihmapiiskade vahel. See on unustamatu tunne, kuidas nagu välgunool sööstsin läbi vihma ja nägin neid bussipeatustes varju all olevate inimeste ehmunuid nägusid. See oli üks mu parimaid sõite. Ja muidugi ei puudunud peale seda sõitu kodus kuum vann ja hea söök.»

«Olin omadega läbi nagu Läti raha, aga see oli seda väärt,» lõpetas poiss oma memuaarides.

Ka Tallinna Tehnikaülikooli IT teaduskonna üliõpilasnõukogu avaldas sotsiaalmeedias kaastunnet Rickardi lähedastele: 

«Rickard oli ITÜNi kõige värskem liige, kelle entusiasm midagi head korda saata oli imetlusväärne ja innustav. Rickard oli tähelepanelik, abivalmis ja töökas noormees. Tema peale võis alati kindel olla, kui oli tarvis mõnes tähtsas küsimuses tarka arvamust kuulda, Java kodutööga abi saada, ultimate frisbee väljakul punkte noppida või hoopis mööblit liigutada. Rickard otsis pidevalt uusi võimalusi enda arendamiseks ning üheskoos on käidud mitmel vahval üritusel, näiteks CERN Spring Campus Vilniuses ja Eesti-Soome tuleviku paneelarutelul Mektory keskuses.

Rickardil oli tahe ümbritsevat maailma parandada ning tulevast õppeaastast oli ta valitud ka TTÜ IT teaduskonna nõukogu tudengiesindajaks. Oleme uhked, et Rickard oli üks meie seast. Maailm on kaotanud ühe kuldaväärt inimese.»