/nginx/o/2016/07/15/5624639t1h4e70.jpg)
Välisminister Marina Kaljurand märkis esmaspäeval Euroopa Liidu (EL) välisministrite kohtumise järel, et võitluses terrorismiga on võtmeküsimuseks koostöö nii ELi sees kui ka välispartneritega.
Kaljurand: pingeid ühiskonnas saab lahendada üksnes demokraatlike protsesside kaudu (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Brüsselis keskendus arutelu seoses viimaste päevade kriitiliste välispoliitiliste arengutega olukorrale Türgis ning terrorismivastasele võitlusele.
Samuti räägiti uuest Euroopa Liidu globaalstrateegiast. ELi välisministrite istungile eelnes kohtumine Ameerika Ühendriikide välisminister John Kerryga, kellega arutati koostööd mitmesugustes välispoliitilistes küsimustes.
Rääkides Nice´is toimunust avaldasid Euroopa Liidu välisministrid Prantsusmaale kaastunnet ja solidaarsust. Võitluses terrorismiga on välisministrite sõnul oluline teha veelgi suuremaid jõupingutusi koostöö parandamisel nii Euroopa Liidu sees kui ka välispartneritega.
«Operatiivselt toimiv teabevahetus riikide ning erinevate institutsioonide ja asutuste vahel, sealhulgas eri andmebaaside koostalitusvõime on võtmetähtsusega,» märkis Kaljurand.
Välisministrid rõhutasid, et möödunud aastal vastuvõetud Euroopa julgeoleku tegevuskava tuleb kiiresti ellu rakendada. «Eesti on Daeshi-vastase koalitsiooni liige ning oleme valmis panustama Iraagi relvajõudude väljaõppesse,» tõdes Kaljurand, kelle sõnul on samuti oluline panustada vägivaldse ekstremismi ja terrorismi ennetustöösse, eeskätt noorte hulgas.
Euroopa Liidu välispoliitikajuhid mõistsid hukka riigipöördekatse Türgis, avaldades toetust demokraatlikult valitud valitsusele, institutsioonidele ning seaduslikule korrale. «Probleeme ja pingeid ühiskonnas ei saa lahendada vägivalla, relvade ega sõjalise sekkumisega, vaid üksnes demokraatlike protsesside kaudu,» ütles Kaljurand.
Tema sõnul pidasid Euroopa Liidu välisministrid Türgi puhul äärmiselt oluliseks, et peetaks täielikult kinni põhiseaduslikust korrast ning õigusriigi põhimõtetest. «On oluline, et õigusemõistmise käigus järgitaks inimõigusi ja põhivabadusi, sealhulgas õigust õiglasele kohtupidamisele,» märkis Kaljurand.
Välisministrid kinnitasid, et Türgi on Euroopa Liidu kandidaatriik ja Euroopale oluline partner.
Euroopa Liidu välisministrid arutasid uut Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika globaalstrateegiat. Kaljuranna sõnul ühendab uus globaalstrateegia esmakordselt kogu Euroopa Liidu välistegevuse ja poliitika ühtseks tervikuks, kus sõnastatakse nii Euroopa Liidu huvid, prioriteedid kui ka nende elluviimiseks vajaminevad vahendid. «Nüüd tuleb tähelepanu pöörata strateegia ellurakendamisele ja jätkuaruteludele kõigi liikmesriikide osalusel,» ütles Kaljurand.
Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini esitles uut globaalstrateegiat «Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa. Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia» esmakordselt Euroopa Ülemkogul käesoleva aasta 28. juunil.