/nginx/o/2016/05/28/5442969t1h7c68.jpg)
Suurem osa Eesti kodanikest on valmis tööst loobuma, kui riik neile selle eest raha maksaks, selgus kodanikupalga idee testimiseks läbi viidud küsitlusest.
Küsitlus: kaks kolmandikku loobuks tööst, kui riik maksaks kuus 950 eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsitluse käigus manati vastajatele ette hüpoteetiline olukord, kus riik maksaks inimestele raha ning töölkäimisest võiks ka loobuda. Inimestelt küsiti, kas nad oleksid nõus sellisel juhul tööl käimisest loobuma ning kui jah, siis kui palju soovitakse riigilt kuus raha saada, teatas Ühiskonnauuringute instituut.
Küsitluse tulemusena selgus, et üheksa protsenti vastanuist sooviks kuus 651-800 eurot, kõige rohkem ehk 12 protsenti vastanuist sooviks 801-1000 eurot. Napilt üle tuhande euro ehk 1001-1300 soovis kuus saada 10,3 protsenti vastanuist, 1301-1600 kokku 6,1 protsenti vastanuist ning üle 1600 euro sooviks tööst loobudes riigilt saada 11,6 protsenti küsitluses osalenuist.
Mediaan on vahemikus 801-1000 eurot kuus ning keskmine töölkäimisest loobuja soovib saada kuus 950 eurot. Sealjuures selgus, et igal juhul soovib tööl käia 38,4 protsenti vastanutest.
«Mõneti võib öelda, et rahasaamise soov on väga sarnane Eesti keskmise palgaga ning inimesed sooviksid säilitada lihtsalt oma tänast elatustaset. Suuremaid ambitsioone on, kuid pigem vähestel,» kommenteeris tulemusi uuringu tellinud Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Peeter Espak.
Lisaks selgus, et meestest soovib igal juhul tööl käia 39,7 protsenti ning naistest 37,2 protsenti. Igapäevaselt eesti keelt kõnelevatest vastajatest soovib igal juhul tööl käia 40,5% ning vene keelt kõnelevatest vastajatest 29 protsenti.
Teistest vastajatest eristusid inimesed vanuses 35-49, kellest 45 protsenti soovib igal juhul tööl käia. «Need on oma karjääri tipus olevad inimesed, kelle jaoks töö on eneseteostuse kõrval ka elustiil ning aja veetmise viis,» sõnas Espak.
Alg- või põhiharidusega inimestest käib hea meelega tööl edasi 32 protsenti, kutseharidusega ilma keskhariduseta inimestest 24 protsenti, kesk- või keskeriharidusega 36 protsenti, kõrgharidusega 49 protsenti.
Ühtlasi selgus, et sissetuleku kasvades suureneb ka töölkäimise soov. Näiteks üle 1600-eurose kuusissetulekuga inimestest jätkaks töölkäimist koguni 72 protsenti.
«See, et kõrgema palgaga inimesed soovivad rohkem töötada, on kahtlemata väga oodatud tulemus, sest kõrgem haridus tagab kõrgema sissetuleku,» kommenteeris Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Raul Eamets. Ta pidas huvitavaks seda, et 62 protsenti inimesetest oleks nõus töötamisest lausa loobuma.
«Teisisõnu teeb 62 protsenti tööd ainult raha pärast ja kui oleks võimalus, siis nad teeksid midagi muud. See näiteks võimaldab läbi täiendavate lastetoetuste suurendada potentsiaalset sündivust. Fakt, et tööl käimisest loobutakse 950 euro eest kuus kinnitab, et keskmise palga statistikal on väga suur mõju inimeste mõtlemisele. Me võime küll näitajat kritiseerida, kuid samas keskmise inimese jaoks on see väga oluline mõõdupuu,» lisas Eamets.
Uuringu tellis Ühiskonnauuringut Instituut ning selle viis läbi Turu-Uuringute AS. Küsitluses osales 630 inimest.