Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Lapsed joonistasid Eestimaa-armastust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Küüditamist kajastama ajendas Läänemaa Taebla gümnaasiumi seitsmenda klassi tüdrukut Liisi Räli tema vanaema saatus.
Joonistuse pealkirjaks «Minek – 1941».
Küüditamist kajastama ajendas Läänemaa Taebla gümnaasiumi seitsmenda klassi tüdrukut Liisi Räli tema vanaema saatus. Joonistuse pealkirjaks «Minek – 1941». Foto: Liis Treimann

Eesti, pere ja kodu olid sõnad, mis eile lastele Eestimaa-armastust meenutasid ja neid kodumaa juubeliaastal korraldatud joonistusvõistlusest osa võtma ajendasid.


Tallinna Kullo lastegaleriisse eile näituse avamisele ja huvitavamate tööde autasustamisele kokku tulnud õpilased ei osanudki päris täpselt sõnastada, mis täpselt Eestimaa-armastusega neile seostub.


«Aga rahvariided on ju Eestimaa,» vastas Gustav Adolfi gümnaasiumi teise klassi õpilane Ragnar Koplimaa, kes oma pildile joonistas roosaruudulises rahvariidevestis mehe. «Ja need on ka värvilised,» lisas ta.


Lisaks rahvariietele kujutasid lapsed oma joonistustel näiteks sinimustvalgetes värvides päikeseloojangut ning palju puid ja rohelust. Samuti jäid silma rahvuslikud mustrid ja ka Kalevipoeg.


Tallinna Järveotsa gümnaasiumi neljanda klassi õpilase Andreas Lanno pildil istus aga kiiktoolis vanaema, kelle kõrval mängis hall kass lõngakeraga. «See on rohkem fantaasia, et vanaemal on triibulised võlurisussid jalas,» vastas Lanno muheledes, miks nii naljakas jalanõude valik.


Enamik õpilastest võttis joonistamisvõistlusest osa tänu oma õpetajatele. Näiteks Tallinna Pelgulinna gümnaasiumis loeti neljanda klassi õpilastele ette üldtuntud eesti muinasjutt kullaketrajatest. Seda kajastas oma pildil ka õpilane Triinu Sepp.


Osavõtjaid konkursist oli igas vanuses. Alates pisikestest poistest ja tüdrukutest, kes alles lasteaias käivad ja julgustuseks näituse avamisele oma kaisukaru kaasa võtsid.


Ent oli ka viieteist aastaseid poisse ja tüdrukuid, kes oma kollaažidel eesti ajalugu kajastasid – 19. sajandi keskel toimunud Mahtra sõda ning 1941. ja 1949. aasta küüditamist.


Eile autasustati kokku neljas vanusegrupis viit autorit tänukirjaga. «Töid ei hinnatud paremuse, vaid selle järgi, et need oleks huvitavad,» ütles Kullo lastegalerii metoodik ja üks konkursi idee autoreid Ahti Indov.


Küsimusele, kust tuli mõte lastele joonistusvõistlus korraldada, vastas Indov, et kurb oli vaadata «Eesti Vabariik 90» programmi, kust puudus laste kunstinäitus. «Ja nii see käima sai lükatud,» ütles Indov.


Näitusele laekus üle poole tuhande töö üle Eesti. Lisaks Kullo lastegaleriile Tallinnas avati eile Lõuna-Eestist saabunud tööde näitus ning autasustati õpilasi ka Tartus Eesti Rahva Muuseumis.

Tagasi üles