Ajakirjanik Anvar Samost rõhutas, et riigikontrolli auditis Peterburi Jaani kiriku ehitamise kohta kumab läbi asjaajamisviis, mentaliteet ja suhtumine, mis ei sobi Eesti riiki täiel määral.
Samost: riigikontrolli audit kirjeldab Eesti riigile sobimatut asjaajamist
«See ongi probleem, seal kirjas olevat ei saa Eesti Kontserdi tollase juhi Aivar Mäe pühendumisega seletada,» leidis Samost Raadio 2 saates «Olukorrast riigis».
«Peterburi Jaani kirikul on väga suur ajalooline tähendus, ses mõttes kindlasti müts maha Aivar Mäe ees, sest kindlasti poleks kirik saanud taastatud, kui Aivar Mäe poleks seal võimelnud nii,» leidis ajakirjanik Kalle Muuli.
«Ebaseaduslikud asjad pole sündinud Aivar Mäe allkirjastatud dokumentide alusel, see süü lasub kultuuriministeeriumil minu teada,» lisas Muuli.
«Et mingi organisatsioon on pidanud eraõiguslikul viisil laenu võtma, on häbiväärne lugu, et riik pole suutnud garanteerida vahendeid ehituseks,» leidis Muuli.
«Kui ütled, et tegu on ühe isiku suure isikliku pühendumisega, siis meenutan, et seda pühendumist on 120 miljoni krooniga rahastatud,» sõnas Samost.
«Suur osa vastutust selles asjas on ilmselt tõesti kultuuriministeeriumi ametnikel, aga ega Eesti Kontserdi ametiisikud poleks tohtinud arvata, et nii saabki asju ajada,» toonitas Samost.
«Muidugi tuleb seadusi täita, aga antud juhul oleks pidanud seaduste täitmise eest hoolitsema ehk rohkem asja eest vastutavad kultuuriministeeriumi inimesed, mitte toonane Eesti Kontserdi juht,» jäi Muuli endale kindlaks.
Riigikontroll tuvastas 2010. aastal kultuuriministeeriumi haldusalas tehtud auditites, et ministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Eesti Kontsert on Peterburi Jaani kiriku renoveerimisel korduvalt rikkunud seadust ning pöördus riigiprokuratuuri.
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo sõnul tuleb lahus hoida Peterburi Jaani kiriku kultuuriline ja ajalooline tähtsus ning see, kuidas kogu renoveerimist on korraldatud, mistõttu otsustasid nad võimaliku kuriteo tuvastamiseks riigiprokuratuuri pöörduda.