Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

USA võib paigutada Baltimaadesse F-35 hävitajad (9)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Velsker
Copy
F-35A Lightning II Joint Strike tüüpi hävitaja, millest on saanud maailma kulukaim militaarprojekt.
F-35A Lightning II Joint Strike tüüpi hävitaja, millest on saanud maailma kulukaim militaarprojekt. Foto: SCANPIX

Ameeriklased on arutanud oma uusimatest ja ajaloo kalleimatest hävituslennukitest F-35 koosneva üksuse paigutamist Balti regiooni, kui need aasta teises pooles kasutusele võetakse.

«Me sooviksime, et F-35, näiteks, teeks pisut Balti õhuturvet,» sõnas USA õhuvõitlusjõudude (AAC) ülem kindral Herbert «Hawk» Carlisle eile USA kongressi esindajatekoja relvajõudude komitee ees esinedes.

«See on üks missioone, mida NATO teeb Balti regioonis – Eestis, Lätis ja Leedus – ja seal piirkonnas tahaks F-35 näidata,» jätkas Carlisle. Ta lisas, et eelmisel nädalal Euroopa õhujõudude ülematega vesteldes olid viimased väga huvitatud seda lennukit oma riikides missioonidel nägema.

«Me sooviksime, et F-35, näiteks, teeks pisut Balti õhuturvet.

Kindral tõi komitee ees kõneldes välja, et näiteks hiljuti saadeti 12-st viienda põlvkonna hävitajast F-22 Raptor koosnev üksus ette teatamata Euroopa õhuruumi, kus need harjutasid koostööd neljanda põlvkonna hävitajatega F-15 ja F-16. «See oli väga edukas lähetus,» kinnitas Carlisle.

Siis, kui aasta teises pooles on F-35 ametlikult kasutusele võetud, tahaks USA Carlisle’i sõnul teha nendega sedasama.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang ütles Postimehele, et praegu sellist ametlikku informatsiooni nendeni jõudnud ei ole ja sellega võib aega minna.

Sangi sõnul on Ämari suuteline lühiajaliselt mahutama päris palju hävitajaid korraga. Siiski ei usu ta, et selline üksus tuleks ühte kohta. «Siin arvestatakse juurde nii Läti, Leedu kui ka veel Poola,» märkis ta.

Eelmisel sügisel maandus Ämaris kaks viienda põlvkonna hävitajat F-22 Raptor. Nii moodsad hävitajad maandusid toona Euroopas esimest korda.

Ajaloo kalleim militaarprojekt

11. juulil tegi maailma moodsaim ja palju kõneainet pakkunud hävitaja F-35 Lightning II planeeritust kaks aastat hiljem lõpuks ametliku debüüdi Inglismaal toimuval Farnborough' lennundus-show'l.

Esimesed F-35 tüüpi hävitajad saabusid Ameerika Ühendriikidest üle Atlandi ookeani kümnetunnise lennuga, teel tangiti lennukit 13 korda. Lisaks õhuetenduse pakkumisele on Ühendkuningriik üks nendest riikidest, kes soovib oma õhuväkke lisada 138 seda tüüpi lennukit.

Ühe reaktiivlennuki maksumus – ilma mootorite ja relvastuseta – algab ligikaudu 100 miljonist dollarist (90 miljonist eurost), kuid Pentagon kinnitas eile, et uute plaanide kohaselt peaks aastaks 2019 maksumus vähenema 85 miljoni dollarini (praeguse kursi järgi 76,6 miljonit eurot).

Projekti hind on astronoomiline ja näiteks USA armeele lähevad ligi 2500 hävitajat Bloombergi andmetel kokku maksma 400 miljardit dollarit (360 miljardit eurot), mis teeb sellest ajaloo kalleima militaarprojekti. Pentagoni hinnangul kasvab projekti kogumaksumus 1,5 triljoni dollarini (1,3 triljoni euroni), mis sisaldab lisaks arendusele ka hooldust.

Lennuki projekteerimisega alustati 2001. aastal ja mudeli arendas välja maailma suurim kaitsetööstusettevõte Lockheed Martin, kokku on eri riigid seda tüüpi lennukit tellinud üle 3000.

Joint Strike Fighteri nime all tuntud F-35 on üheistmeline ja -mootoriline viienda generatsiooni hävituslennuk, mille trumpideks on kiirus, vargtehnoloogia ja manööverdamisvõime. Lennuki puhul on kasutatud erilist kiudmaterjalist kihti, mis peaks muutma selle vaenlase radaritele raskesti tabatavaks.

Standardmudeli pikkus on 15,6 meetrit ja tiivaulatus 10,7 meetrit. F-35 suudab lennata 1930 kilomeetrit tunnis ning täis kütusepaagiga läbib hävitaja 1667 kilomeetrit.

Uudne pole mitte üksnes lennuk, vaid ka näiteks piloodi kiiver. Ligi poole miljoni euro suurusele hinnalipikule lisaks seisneb selle eripära võimes pakkuda piloodile 360-kraadist vaadet kokpitivälisest ümbrusest.

Tagasi üles