/nginx/o/2016/07/13/5617205t1h5f9e.jpg)
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Jako Salla sõnul on kuritegevuse langemisel mitmeid põhjuseid, näiteks on varastatud automakkide turustamine muutunud viimastel aastatel palju keerulisemaks, samuti võimaldavad avatud piirid panna Eesti kurjategijatel oma tegusid toime välismaal.
Salla sõnul läheb Eesti kuritegevuse languse kokku lääneriikide trendiga, kuna ka Ameerika Ühendriikides ja Euroopas on kuritegevus languses ja üheselt ei osata seda hästi seletada. Kuritegevus on olnud languses juba alates aastatest 2007-2008.
«Kui vaatame tagasi 10-15 aastat, siis oli kõigil inimestel praegusega võrreldes kaasas palju rohkem sularaha. Kui minna kellelegi noaga tänaval juurde, siis on väike tõenäosus, et tal suur summa sularaha kaasas on,» rääkis Salla.
Tema sõnul ei ole tänapäeval mõtet ka autodest makke varastada, kuna võrreldes varasemaga on varastatud tehnikat palju keerulisem realiseerida.
«Tänapäeval on võimalik saada tehnikat niivõrd odava hinnaga, et varastatud tehnika realiseerimisvõimalus on raskem. Ma arvan, et need on peamised põhjused, miks röövimiste ja varguste arv väheneb. Need ei ole enam kurjategijate jaoks niivõrd atraktiivsed,» nentis Salla.
Tänavu on kasvanud kelmuste arv, mis viitab Salla sõnul sellele, et kuriteod liiguvad üha rohkem internetti. «Inimestelt raha otse välja petta tundub kurjategijate jaoks palju atraktiivsem, kui varastatud tehnikaga askeldada. Internetikelmused ei puuduta ainult raha välja petmist. Tellitakse internatikauplustest ja eraisikute käest teise inimene nimel kaupa ja jäetakse selle eest maksmata,» rääkis ta.
Vägivallakuritegude arv on tänavu jäänud eelmiste aastate tasemele, samas on võrreldes paari aasta taguse ajaga oluliselt vähenenud tapmiste arv. Tapmiste vähenemise põhjal järeldab justiitsministeeriumi analüüsiosakond, et kõigi vägivallakuritegude trend on vähenemise suunas.
Statistikas püsib vägivallakuritegude arv samal tasemel seetõttu, et inimesed on hakanud vägivallast rohkem teatama. Ta tõdes, et viimasel ajal on esile tõusnud perevägivalla teema ja inimesed on hakanud politseile sellistest asjadest rohkem teada andma.
«Samas, nii varguste kui vägivalla puhul tuleb mõlema puhul arvestada, et enamikest juhtumitest me siiski teada ei tea. Inimesed jätavad politseile kuriteost teatamata mis iganes põhjusel. Mõni arvab, et sellest pole midagi kasu, kuna varastatud asju ei saa niikuinii tagasi. Põhjus võib olla ka selles, et vägivallatsejat tuntakse ja ei taheta endale politseile teatamisega probleeme tekitada. Arvatakse ka, et politsei ei vaevugi tegelema väiksemate juhtumitega. Suuremast kahjust ja suurematest vigastustest annavad inimesed politseile palju enam teada,» rääkis Salla.
Narkokuritegevus on statistika järgi tänavu languses, kuid selget trendi selle kuriteoliigi puhul läbi aastate ei ole. Salla sõnul mängib narkokuritegevuse puhul rolli see, millised on politsei prioriteedid. Näiteks, kui politsei võtab väiksemad tänavadiilerid suurema tähelepanu alla, siis kajastub statistikas rohkem narkokuritegusid. «Kui politsei lisab suurema ressursi hoopis mingite narkoäri skeemide lahtiharutamisele ja tegeleb tänavadiileritega vähem, siis registreeritakse ka selliseid kuritegusid vähem,» selgitas Salla.
Statistika näitab tänavu avaliku korra raskete rikkumiste ehk avalikus kohas peksmiste märgatavat tõusu. Mullu kuue kuuga registreeriti 172 avaliku korra rasket rikkumist, tänavu sama ajaga 421. Salla sõnul ei ole sellised kuriteod tegelikult kasvanud ja statistikas on tõus kohtupraktika muutuse tõttu.
«Selliseid kuritegusid menetleti veel aasta või paar tagasi kehalise väärkohtlemisena. Nüüd on hakatud selliseid kuritegusid registreerima avaliku korra raske rikkumisena ning statistikas on need liikunud ühest kohast teise, üldarvus muutust ei ole,» rääkis Salla.
Märgatav kasv on ka ametialaste kuritegude ehk korruptsioonikuritegude osas. Kui eelmise aasta esimesel poolaastal registreeriti selliseid kuritegusid 107, siis tänavu sama ajaga 468. Salla sõnul tekivad statistikas sellise kuriteoliigi alla suured numbrid siis, kui menetlemisel on mõni suurem korruptsioonialane kriminaalasi.
«Meil ei ole täpset analüüsi, mis on esimese poolaasta suure kasvu taga. Aga suurte korruptsioonikuritegude uurimise puhul võib tuua näiteks maanteeameti kriminaalasja, kui ülevaatuspunktide töötajad lasid altkäemaksu eest autosid ülevaatuselt läbi. Iga kord, kui ametnik seda tegi, saame statistikasse kaks kuritegu – altkäemaksu andmise ja altkäemaksu võtmise. Kui on suured kriminaalasjad, siis need mõjutavad palju seda statistikat. Paar kriminaalasi võivadki viia selle numbri nii suureks. Tõenäoliselt on ka selle numbri taga paar suuremat korruptsioonijuhtumit ja suuremat trendi siit välja lugeda ei saa,» ütles Salla.
Mahukamatest ametialastest kuritegudest on praegu lisaks autoülevaatuste afäärile veel niinimetatud passimaffia kriminaalasi, milles on kümneid episoode.
Salla tõdes, et kuritegevuse taset mõjutab mingil määral ka piiride avatus ja see, et Eesti kurjategijad on hakanud oma tegusid tegema välisriikides.
«Kui Eesti liitus Schengeni tsooniga, näitasid uuringud, et inimesed kartsid kõige rohkem kuritegevuse kasvu ja seda, et teiste riikide kurjategijad hakkavad Eestis oma tegusid korda saatma. Reaalsus on pigem vastupidine, meie kurjategijad on läinud riigist välja,» ütles ta.
Eesti kurjategijad paistavad silma eelõige Soomes, kus siit pärit kurjategijad on suurim välismaalastest kurjategijate grupp. Teistes riikides Eesti kurjategijad nii palju silma ei paista.
«Lätlased ja leedulased on tegevad pigem Rootsis ja Inglismaal. Eesti kurjategijate suund on Soome. Ma arvan, et ka see trend mõjutab kuritegevuse vähenemist ja seda eriti varavastaste kuritegude puhul. See mõju ei ole oluline, kuid mingi mõju kurjategijate liikumisel on,» rääkis Salla.
Justiitsministeeriumi koostatud kuritegevuse baromeetri järgi langes kuritegevus Eestis aasta esimeses pooles kaheksa protsenti. Kui 2015. aasta esimese kuue kuuga registreeriti 16 253 kuritegu, siis sellel aastal oli neid 14 946.
Olulisematest kuriteoliikidest langes võrreldes mullusega röövimiste arv 38 protsenti, varguste arv 19 protsenti, kehaliste väärkohtlemiste arv kaheksa protsenti ja liikluskuritegude arv kolm. Samas kasvas kelmuste arv 23 protsenti.
Tapmisi ja mõrvu koos katsetega registreeriti kuue kuuga 20, mis on ühe võrra vähem kui aasta varem samal perioodil. Vägivalla tagajärjel hukkunute arvu vähenemine on olnud Eestis kiire, veel viis aastat tagasi registreeriti poolaastaga 40 tapmist.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)