/nginx/o/2009/06/03/189249t1ha101.jpg)
Praxise analüütik Andres Võrk tuletas blogis poliitikutele meelde, et enamik Eesti sotsiaalkaitsest on praegu üles ehitatud tööjõumaksudele ning küsis, kas see peakski nii jääma.
Analüütik: kas sotsiaalkaitse jääbki sõltuma tööjõumaksudest?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«2008. aastal rahastati kogu sotsiaalkaitse kuludest ligi 82 protsenti tööjõumaksudega. Sellest enamus – 76 protsenti – oli sotsiaalmaks, mis läks pensionikindlustussüsteemi ja haigekassasse. Lisaks siis veel töötuskindlustusmakse töötukassasse ja läbi muude riigieelarve tulude veel osa tulumaksust,» märkis Võrk.
Tarbimismaksude osa sotsiaalkaitse rahastamisel oli 2008. aastal umbes 16 protsenti, kuid on viimasel kolmel aastal tõusnud, sest tõstetud käibemaksu ja aktsiiside arvel rahastati pensionikulusid.
Võrk tõstatas küsimuse, kas pikaajaliselt peaks sotsiaalpoliitika rahastamises midagi muutuma.
«Näiteks kas ja miks peame säilitama tööjõul baseeruvat kindlustussüsteemi, kas tarbimismaksude rolli peaks veelgi suurendama sotsiaalvaldkonna rahastamisel, kas oleks mõeldav keskkonnamaksude tõstmine ja nende senisest kõrvamärgistamisest keskkonna jaoks loobumine, kas kinnisvara-, automaks või astmeline tulumaks on tõesti nii jube, kui nende arvel võiks alandada näiteks sotsiaalmaksu?» küsis Võrk.
«Kõigi nende poliitikute käest, kes lihtsalt lubavad, et me vähendame tööjõumakse kas erinevate lagedega, soodustusega ja vabastustega ning samal ajal tõstame veel ka sotsiaalkulutusi (ning nende reaalväärtust!), tahaks muidugi küsida, et kas teil ikka numbrid kokku klapivad. Näidake mulle ka!» lõpetas analüütik.