Linn nõuab Tallinna Veelt uputuse osas selgitust

Möödunudaastane uputus Laagna teel Foto: Albert Truuväärt

Tallinna kommunaalameti juhi Ain Valdmanni sõnul kutsub linn esmaspäeval AS-i Tallinna Vee esindajad aru andma, kas nii suur uputus pealinnas oli paratamatus või jättis veefirma tegevus sadekanalisatsiooni  opereerijana soovida.

«Homme saame kokku, et arutada, kas nende kui opereerija toimingud olid tasakaalus ja õigeaegsed,» ütles Valdmann Postimehele.  «Ehk siis analüüsime, kas midagi oleks saanud paremini teha.»

Valdmann nentis, et projekteerimisnormid on küll ette näinud, et aeg-ajalt võib sadevett kanalisatsiooni jaoks liiga palju olla, kuid arvestades globaalset soojenemist ja selle mõju ilmastikule tuleks võib-olla normid üle vaadata, sest ekstreemseid ilmaolusid tuleb ilmselt edaspidi aina sagedamini ette. «Võib-olla tuleks anda [kanalisatsioonile] reservi juurde,» nentis kommunaalameti juht.

Valdmann lisas, et igal juhul kavatseb linn analüüsida,  kas kolme projekteerimisfaasis uue objekti – Reidi tee, Gonsiori ja Haabersti ristmiku – osas on tehtud piisavalt, et need piirkonnad tulevikus uputama ei hakkaks. «Võimalik, et neile tuleb anda ressurssi juurde,» pakkus Valdmann.

«Peterburi tee äärde tulevad uued äripinnad, Suur-Sõjamäe kant on praegu arengupiirkond – kõva pinda, mis püüab vee kinni, mitte ei lase maasse imenduda, tuleb üha juurde,» nentis kommunaalameti juht. «Ilmselt tuleb võtta seda arvesse.»

Valdmann rõhutab, et tegelikult ei ole Tallinna kanalisatsioon nii vilets, kui arvatakse. «Olemasolev ressurss pole veel lõpuni ära kasutatud. On veel tehnilisi võimalusi,» kinnitas Valdmann, et tegelikult saab olemasolevat kanalisatsiooni senisest efektiivsemalt toimima panna.  «Tuleb teha n-ö peenhäälestust.» Näiteks võib tema sõnul kontrollida pumplate jõudlust ja vaadata, kas seda saab veelgi tõsta.

Valdmann nentis aga, et kui nö peenhäälestusest ei piisa, siis edasine tegevus linna kanalisatsiooni efektiivsemaks muutmisel saab olema väga kulukas.