Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Ekspert soovitab valitsusel uudseid maksuideid kaaluda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Praxise ekspert Risto Kaarna heidab parteide valimisprogrammidele ette maksualast ebaselgust, samas kutsub valitsust üles kaaluma mitmeid programmidest leitavaid maksuideid.

Postimees.ee palvel erakondade valimisplatvorme analüüsinud poliitikauuringute keskuse Praxis analüütiku sõnul leidub mitmes programmis huvitavaid uudseid maksuinstrumente, mida võiks kindlasti arutada iga tulevane valitsuskoalitsioon.

«Nende näideteks on ühistranspordi piletite erisoodustusmaksust vabastamine, kohalikul tasandil muudetav füüsilise isiku tulumaksumäär (mõlemad rohelistelt), maksusoodustus passiivmajadele (SDE) ja sotsiaalmaksulagi (IRL ja Reformierakond).»

Samuti võib tema sõnul tuua välja mõned teemad, mida on käsitletud suurte erimeelsusteta pea igas programmis.

«Kas või teatud kulutuste (näiteks haridus ja tervishoid) erisoodustusmaksust vabastamine, FIEde maksustamise lihtsustamine, maksusoodustused metsaomanikele ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse loomine,» loetles ta.

Ta kritiseeris samas, et erakonnad jätavad sageli selgelt välja toomata maksulubaduste eesmärgid, ajaplaanid, tõusu või kahanemise numbrid ja maksude pikaajalise mõju.

«Loodame, et erakonnad selgitavad neid lubadusi enne valimispäeva põhjalikumalt.»

Tema sõnul ei pea üksikud muudatused korraga täitma kõiki maksusüsteemile püstitatud eesmärke.

«Kuid seda enam tahaks programmides näha selgitusi selle kohta, kuidas ühed või teised lubadused n-ö suurde maksusüsteemi pilti sobituvad. Vastasel juhul võib jääda mulje, et erakondadel pole terviklikku vaadet selle kohta, mida ja mil viisil nad meie maksunduses ja majanduses laiemalt saavutada tahavad.»

Teiseks on Kaarna sõnul jäänud paljud maksulubadused jäänud konkreetsete numbriteta.

««Tõstame» või «langetame» on liiga ebamäärased, et need üldse programmides ruumi peaks leidma. Kas hiljem loodetakse miinimumprogrammiga lubadus täita? Või on erakondadel selgemalt läbi mõtlemata, mida nende soovitud muudatused kaasa toovad?» küsis ta.

Kolmandaks on Kaarna hinnangul sageli välja toomata, mis ajaks lubatud muudatused maksusüsteemis ellu viiakse.

«Tekib küsimus, kui pikaajalistena on lubadusi ja nende mõjusid üldse ette nähtud? Näiteks Rahvaliit lubab langetada kõik maksud 2007. aasta tasemele, kuid seda, kuidas ja mis ajaks seda teha kavatsetakse, on raske nende programmist välja lugeda.»

Tema sõnul räägivad erakonnad mitmel juhul üldise maksukoormuse langetamisest kui Eesti majanduse elavdajast, mis aga tekitab kaks mõtet.

«Esiteks ei ole majandusteadlased maksukoormuse ja majanduskasvu vahel otsest seost veel leidnud. Nii madala kui kõrge maksukoormuse korral saab majandus kasvada nii kiiresti kui ka aeglaselt, olulisem on, mida maksurahaga tehakse,» selgitas ta.

«Teiseks soovikski selgelt programmidest lugeda, milliseid riigieelarvelisi kulutusi vähendatakse, kui maksukoormust langetada kavatsetakse.»

Üldise maksukoormuse alandamist käsitlevad eesmärgina Reformierakond, Rahvaliit, IRL ja Keskerakond.
 

Tagasi üles