/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2011/01/21/502168t1h483d.jpg)
Võimukoridoridest tunamullu suhtekorraldusärisse kolinud Ott Lumi sõnul muutub poliitika paraku üha enam kaubaks ning kui seda massiturustada, on ka loogiline orienteeruda keskmisele tarbijale ehk valijale.
Lumi: poliitika kaubastumine murrab ilmavaate selgroo
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti parteide soov joosta «keskpõrandale kokku» on tegelikkuses nähtav ja tunnetatav ka uuringuteta,» kommenteeris Lumi politoloog Rein Toomla analüüsi, mis näitas, et Eesti erakondade tänavuste valimisplatvormide ideoloogiline erinevus on väga väike ning kõik oma programmi praeguseks avalikustanud parlamendiparteid asuvad tsentris.
Sellist keskele kokkujooksmist põhjustavad Lumi hinnangul mitmed trendid. Esiteks see, et parteimaastik on tänaseks küllaltki selgepiiriliselt välja kujunenud.
«Olukorras, kus valija valikute ruum on väga kitsas, piirdudes sisuliselt ühe kindla eelistusega või äärmisel juhul valikuga kahe partei vahel, tunnetavad parteid seda, et nende klassikaline tuumvalija on oma valikutes nagunii omamoodi vangistatud,» rääkis Lumi.
«Kui aga omada kindlat valijabaasi, kellel «pole nagunii kuskile mujale minna», siis on võimalik erakondadel võtta ette avantüüre ja pakkuda sõnumeid ja lubadusi ka nendele valijarühmadele, kes neid traditsiooniliselt toetanud ei ole,» lisas ta.
Lumi väitel on see on peamine põhjus, miks jookstakse paremalt vasakule ja mõnevõrra ka vasakult paremale.
Teiseks mängib tema sõnul olulist rolli see, et poliitika tegemine Eestis ongi olemuslikult juba mõnda aega olnud de-ideologiseerumise faasis.
«Edu on toonud emotsioonide turundamine, mitte maailmavaateline selgroogsus,» rääkis Lumi.
See trend on tema sõnul poliitika kaubastumine, mis tähendab, et ka poliitikas kehtivad üldise turunduse reeglid. «Kui tahta oma tootega teha massturundust, ongi loogiline, et proovitakse orienteeruda keskmise tarbija ehk keskmise valija järgi,» leidis ta.
Lumi avaldas arvamust, et kõikidele parteidele ei pruugi jooks keskpõrandale siiski ühtemoodi hästi lõppeda.
«See on alati omamoodi risky business. Soov meeldida kõigile ei meeldi kõigile.
Prognoosiks nii, et see kesksele jooksmise trend tekitab kindlasti teatud tühjasid nišše. Kas ja kuidas suudab keegi seda ära kasutada, on iseküsimus.»
Ott Lumi märkis, et Toomla uuring näib igati tõepärane, samas tuleb märkida, et analüüs põhineb programmide vaatlemisel ja programm on vaid üks erakonna tegeliku maailmavaate väljund.
«Sageli on erakonna reaaltegevus programmis kirjapandust kaugelasetsev.»
Ta soovitas inimestel riigikogu valides lähtuda seetõttu eelkõige enda üldisest maailmavaatest ning alles seejärel programmist.
«Minu soovitus on, et kõigepealt tehke valik maailmavaate põhiselt, siis vaadake konkreetseid lubadusi ja siis valige kandidaat. Tagurpidi käitudes on pettumise risk väga kõrge,» rääkis Lumi.
«See, et üks partei on ühtedel valimistel veidi enam vasakpoolsemate värvingutega ja teistel parempoolsemate sõnumitega, on marginaalse tähtsusega.»
Kommenteerides seda, et IRL-i tänavune valimisplatvorm on Toomla analüüsi kohaselt teiste Eesti erakondadega võrdluses vasakpoolsem kui eelmiste riigikogu valimiste ajal, ütles Lumi, et IRL üritab teha täna seda, mida Reformierakond teeb juba 2004. aastast alates, ehk liikuda paremalt tsentrisse.
«Selles osas ei võtaks ma Reformierakonna paremale liikumist ka väga tõsiselt. Usun, et nende programmi parempoolsem profiil on tingitud lihtsalt sellest, et ühiskond nõuab täna pärast majanduskriisi tervikuna veidi parempoolsemaid lahendusi.»
IRL-i tsentrisse nihkumist on Lumi väitel täna veel vara hinnata.
«Pikaajaliselt võib see neil välja tulla, aga kahel eeldusel. Esiteks, et on ka usutavaid poliitikuid, kes uue profiiliga sobivaid teemasid kannavad. Teiseks eeldusel, et püsivalija seda tolereerib. »
Lühiajaliselt ehk nende valimiste kontekstis on see Lumi sõnul veidi riskantne. «Aga eeldame, et see on teadlik valik.»
Toomla analüüsis Postimees.ee palvel Eesti erakondade valimisplatvormide paiknemist parem-vasak skaalal. Selgus, et kõik erakonnad on tsentris, kuid võib märgata väiksemaid maailmavaatelisi erinevusi. N-ö parempoolsema grupi moodustavad nende seas Reformierakond ja Rahvaliit, keskel on IRL ja sotsid ning vasakul Keskerakond.