Eile hilisõhtul kella 22 paiku startis Harjumaal Pildikülas kaks treileriga veoautot, neist ühel oli peal äärmiselt suur veos.
Fotod ja video: hiigelsuure veoki jaoks tuli liiklusmärke maha võtta (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige suurem oli toitevee mahuti, mis kaalus 150 tonni ning mille läbimõõt oli 5,5 meetrit ja pikkus 20 meetrit. Seega oli tegu lähiaastate ühe suurima objektiga, mida Eesti teedel veetud.
Et mahuti Jürist Paldiski sadamasse jõuaks, lülitati Klooga raudteeülesõidul öösel tunniks ajaks elekter välja, et see saaks turvaliselt raudtee ületada. Mitmel pool tuli ajutiselt eemaldada liiklusmärke, et veoauto saaks manööverdada.
Veos viidi Pildikülast Paldiski sadamasse, et sealt edasi laevaga Soome toimetada.
Tegemist on Põhjamaade suurima mahutitootja Estanc AS ehitatud toiteveemahutiga, mis tõenäoliselt on isegi maailma suurim omataoline mahuti. Selle mahutavus on 680 kuupmeetrit, kaal 136 tonni, diameeter ligi 7 meetrit ja pikkus 32 meetrit. Seda võib suuruselt võrrelda kahe korruselise ja kolme trepikojaga kortermajaga. Mahuti valmistamisele kulus neli kuud.
Mahutist saab Soome metsatööstushiiu Metsä Group koosseisu kuuluva Metsä Fibre uue tselluloositehase katlasüsteemi üks tähtsamaid osi. Tehase rajamiseks tehtav investeering on 1,2 miljardit eurot, mis teeb sellest Soome metsatööstusajaloo suurima.
Mahuti jõuab Paldiski sadamast Hankosse täna õhtul, kuid enam kui 420 kilomeetri pikkuse reisi Lõuna-Soomest Äänikoskisse, kuhu tehas ehitatakse, lõpetab veos alles 12. juulil.
Toiteveemahuti eesmärk on eemaldada (deaereerida) veest välja korrosiooni põhjustav hapnik ja süsinikdioksiid, et katel peaks kauem vastu. Kui hapnik ja süsinikdioksiid jääksid protsessi sisse, tekitaks see korrosiooni ja kulutaks kogu tootmisjaama kordades kiiremini läbi.
Metsä Fibres hakatakse tootma kõrgekvaliteedilist tselluloosi ja teisi biotooteid nagu männiõli, tärpentiin, biokomposiit, biogaas ja väävelhape.
Oma toodangust 95 protsenti välisriikidesse eksportiv Estanc AS toodab surve-, tehnoloogilisi ja kütusemahuteid nii projektikeskselt kui ka sarjatoodanguna. Materjalidena kasutatakse nii süsinik- kui ka roostevaba terast, surveseadmete valmistamiseks eriteraseid.
2013. aastal avati Rae vallas Jüris tootmiskompleks, mis võimaldas hakata valmistama keerulisi ja raskeid survemahuteid ning soojusvaheteid, mida ei olnud Eestis seni keegi tootnud. Pärast viimase juurdeehituse valmimist 2015. aasta alguses on Estanc ASil kokku üle 12 000 ruutmeetri tootmispinda.