Politsei- ja piirivalveameti sisekontrollibüroo teatas tänasel pressikonverentsil, et kogutud kogutud tõendite järgi juhtus 28. juunil Haapsalu lähistel merepatrullis hukkunud piirivalvuritega õnnetus, mille põhjust siiani ei teata.
Tõendid viitavad, et Haapsalu lähistel juhtus piirivalvuritega õnnetus (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kristine Tamm teatas pressikonverentsil, et kogutud tõendid viitavad sellele, et tegemist on õnnetusega. «Uurimine käib täie hooga. Politseinikud on viimaste päevade jooksul kogunud kõikvõimalikke tõendeid, on määratud ekspertiise, kuid suurem osa tööst seisab veel ees,» lausus Tamm.
Kuna ekspertiiside ametlikke vastuseid veel pole, ei ole praegu ka vastuseid õnnetuse põhjuste kohta.
PPA sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra selgitas, et kohe pärast teadet läks sündmuskohale sisekontrollibüroo. Kohapeal tuvastati, et paadil puuduvad sellised vigastused, mis annaks alust arvata, et paat põrkas kokku mingisuguse suure objektiga, näiteks kivi või palgiga, mille tulemusena oleks mehed paadist välja paiskunud. Tänaseks võib selle versiooni välistada.
«Miks see paat kiirendas, mis põhjusel ta tegi järsu manöövri, sellele me otsime vastuseid.
Välistada saab ka variandi, et õnnetus juhtus halbade ilmastikuolude tõttu. Ilm oli suhteliselt rahulik, soe, laine ei olnud suur ja vesi polnud külm.
Siiani pole valminud kohtuarstlik ekspertiis. Kohtuarsti esialgsel hinnangul ei esinenud kummalgi ametnikul nii tõsist terviseriket – nt infarkti või insulti –, et see oleks põhjustanud kohese surma.
Toksikoloogia tulemused kinnitasid, et mõlemad piirivalvurid olid kained ja nende veres ei olnud ka narkootiliste ainete tarvitamise jälgi.
Kontrolliti ka versiooni, kas piirivalvurid võisid sattuda mõne rünnaku ohvriks. Selleks kontrolliti ja kuulati üle inimesed nendest paatkondadest, keda ekipaaž vahetult enne oli kontrollinud. Suure tõenäosusega seda ei juhtunud.
Välistatud on variant, et meestel oli omavaheline konflikt. Kehavigastused ei näita, et paadil oleks toimunud kaklus. Samuti polnud selliseid jälgi paadis. «Uurijad suhtlesid ka laevakaptenitega, keda piirivalvurid sel päeval patrulli käigus kontrollisid. Nende sõnul olid mehed rahulikud ja heatujulised ning midagi eriskummalist nad patrullpaadi pardal ei märganud. Need inimesed olid pikaaegsed kolleegid, kelle omavaheline läbisaamine oli hea ja sõbralik,» täpsustas Vahtra.
Kompleksekspertiis tellitakse välismaalt
/nginx/o/2016/07/07/5589799t1h8385.jpg)
Raadiosaatjate logid ja kaardiplotter näitavad, et kell 18.36 liikus paat suhteliselt rahulikul kiirusel, 9 km/h, umbes 600 meetrit põhja suunas, seejärel tegi alus tagasipöörde ja hakkas kiirendades liikuma sama marsruuti mööda tagasi. Paat saavutas oma maksimumkiiruse 54 km/h. Seejärel tegi paat natuke väiksema kiirusega järsu manöövri ja jäi ühel kohal tiirutama.
PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juht Marti Magnus kinnitas, et see ei ole tavapärane, et manööver toimub peaaegu täiskiirusel.
Võimalik, et mehed märkasid midagi vees või kiirustasid kuhugi, kuid nad ei andnud teada ohuolukorrast. Viimane raadioseanss oli meestega siis, kui nad läksid kella 17 ajal merele. Kell 18.20 olid mehed veel elus. Seda näitavad nende märkmed, millest selgub, et nad kontrollisid patrullimise käigus üht alust.
Paadil oli olemas ka turvalüliti, mis katkestab vooluahela ja seiskab mootori juhul, kui lüliti on kinnitatud külge isikule, kes paadist välja kukub. See ei olnud õnnetuse hetkel kummagi piirivalvuri külge kinnitatud, mistõttu jätkas paat töötamist ka pärast seda, kui nad olid paadist välja kukkunud. Kontrolli käigus selgus veel, et kaatri roolisüsteemi trossid olid töökorras.
Ühe piirivalvuri, Renee surnukeha leiti põhja pool ja Tarmo surnukega lõuna pool toimunud järsu pööramiskoha suhtelises läheduses.
«Miks see paat kiirendas, mis põhjusel ta tegi järsu manöövri, sellele me otsime vastuseid,» rõhutas Raul Vahtra.
Piirivalvurite hukkumise põhjuste väljaselgitamiseks kavatsetakse läbi viia kompleksekspertiis, mille käigus rekonstrueeritakse kõik sündmuse asjaolud. Seda ekspertiisi Eestis teha ei saa, mistõttu on see kavas tellida välismaalt.
«Selle kompleksekspertiisi käigus oleme planeerinud kokku panna erinevad tol päeval esinenud olud: paadi omadused, liikumise kiirus, tuule suund, temperatuur, laine kõrgus, samuti ametnikel esinevad kehavigastused, surmapõhjused, ja selle tulemusena õnnestub meil loodetavasti leida vastus meid painavale küsimusele, mis täpselt sellel päeval toimus,» rääkis Vahtra.
Mõlemal merest leitud mehel oli seljas päästevest. Ühel oli päästevest avanenud, teisel mitte. Ekspertiisi saadetakse mõlemad päästevestid.
PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juht Marti Magnus selgitas, et antud piirkonnas väga palju õnnetusi ei juhtu – aastas on õnnetuste arv jäänud 20-25 vahele. Ohtlikum piirkond jääb põhja poole, kus on Voosi kurk ja kus on oluliselt kitsam ala navigeerimiseks.
Tollel päeval oli selles piirkonnas ainuke operatiivses valmisolekus reageeriv ressurss sama kaater, mis õnnetusse sattus.
Paadi leidis Haapsalu lahes kaatriga sõitev isik, kes andis sellest teada 112 numbril. Ta täheldas kohapeal tiirutavat paati. Mõnekümne minuti pärast leidis ta ka Tarmo Kammeri surnukeha. Ta ei tõmmanud seda paati, kuna ei jaksanud, vaid hoidis poordi küljes kuni abijõudude saabumiseni.
Need inimesed, keda piirivalvurid Renee Kark ja Tarmo Kammer kella 18 ajal kontrollisid, rääkisid, et piirivalvurid olid olnud heatujulised. Mõlemad mehed olid sel ajal paadis ning täideti tavalisi tööprotseduure.
Politsei on üritanud otsida teisi tunnistajaid ja muid võimalikke videopilte sündmusest, kuid tänaseni ei ole neid leitud. PPA kutsub inimesi, kes viibisid 28. juunil õnnetuse toimumise ajal selles piirkonnas, endast teada andma.
Traagiline õnnetus merel
28. juunil kella 19.15 ajal leiti Voosi kurgus kaldast paari kilomeetri kaugusel Haapsalu politseijaoskonna mootorpaat. Paadi mootor töötas, paat tiirutas koha peal ning meeskonda selle pardal ei olnud.
Kella 19.45 ajal leiti paadi lähistelt uppununa üks piirivalvur ning kella 20.05 ajal ka teise ametniku surnukeha.
Üks hukkunutest oli üleminspektor Tarmo Kammer, kes töötas Lääne piirkonnas piirivalvurina 1996. aastast alates. Teine hukkunud ametnik oli komissar Renee Kark, kes töötas piirivalvurina piirivalve loomisest alates 1991. aastal ning sellest suurema osa Haapsalu kordonis.