Enamus ülikoolidesse on avalduste vastuvõtt juba lõppenud. Postimees tegi laekunud avalduste põhjal kokkuvõtte ning graafiku, mille abil võrrelda avalduste arvu eelmise aastaga.
Vaata, millised on populaarseimad erialad kõrgkoolides
Tartu Ülikool
Tartu ülikooli laekus vastuvõtuperioodil 11 500 avaldust. Bakalaureuseõpesse laekus 8255 avaldust, magistriõppekavadele 2921 avaldust ja doktorandiõppesse 316 avaldust. Võrreldes eelmise aastaga on avalduste arv tõusnud.
Tartu Ülikooli vastuvõtuspetsialisti Kaja Karo sõnul võib põhjus peituda näiteks selles, et magistriõppesse astub sisse palju välisüliõpilasi. «Hoolimata sellest, et keskkooli lõpetajaid on vähemaks jäänud, leiavad teised sihtgrupid ikkagi tee ülikooli üles, » rääkis Karo.
Kõige populaarsem eriala on endiselt arstiteadus, kuhu laekus 720 avaldust. Järgmisena on kõige populaarsem informaatika, kuhu laekus 534 avaldust nign füsioteraapia, kuhu laekus 409 avaldust.
Tänavusel vastuvõtul paistis silma ka avatud ülikooli konkursside populaarsus, mis näitab juba tööl käivate inimeste soovi end täiendada. Mart Noorma tõstis esile nii kunstide ja tehnoloogia õpetaja õppekava kui ka IT magistriõppekava mitteinformaatikutele, mille 25 kohale esitati üle 220 avalduse.
Tallinna Tehnikaülikool
Tallinna Tehnikaülikooli esitati 8834 avaldust kokku, millest bakalaureuse-, integreeritud ja rakenduskõrgharidusõppesse esitati kokku 6315, magistriõppesse 2407 ja doktoriõppesse 112 avaldust.
Eelneva aastaga võrreldes laekus avaldusi vähem. Tallinna Tehnikaülikooli pressiesindaja Krõõt Nõgese sõnul peitub põhjus uues lävendipõhises vastuvõtus, mille järgi iga kandideerimiskünnise ületanud inimene saab ülikooli sisse. «Oletame, et põhjuseks on asjaolu, lävendipõhise vastuvõtuga teadsid inimesed, et saavad soovitud erialale sisse ning seetõttu ei hakanud mitut avaldust esitama,» rääkis Nõges ning lisas, et ilmselt on vähem avaldusi sel aastal just varasemate topeltavalduste arvelt
Bakalaureuseastmes domineerivad kõige populaarsemate erialade seas endiselt ärindus ja informaatika, kuhu laekus vastavalt 619 ja 505 avaldust. Krõõt Nõges toob välja võrreldes eelmise aastaga selle, et kui eelmisel aastal olid väga populaarsed just rakenduskõrgharidusõppe erialad, siis sel aastal on keskkoolilõpetajatest sisseastujate huvi just akadeemilisema bakalaureuseõppe vastu.
Eesti Kunstiakadeemia
Bakalaureuseõppesse laekus kokku 506 avaldust 233 õppekohale. Kõige populaarsem on juba üle kümne aasta graafiline disain, kuhu laekus 82 avaldust. Magistriõppesse esitati kokku 187 avaldust 131-le õppekohale. Vabade kunstide teaduskonnas laekus enim avaldusi õppekavale kunst, so 34 avaldust.
Arhitektuuriteaduskonnas ja üldarvestuses on väga suur huvi sisearhitektuuri vastu. Sinna esitati 52 avaldust, mis on küll vähem kui eelmisel aastal, kuid seda ilmselt keerukamate katsete tõttu. Nimelt toimusid tänavu sisseastumiskatsed Pedassaarel, kuhu sõitma paadiga ja matkama mööda metsarada RMK hooneni, kus vastuvõtukomisjon kandidaate ootas. Eesti Kunstiakadeemia kommunikatsioonijuhi Solveig Jahnke sõnul sõelub katsumus kindlasti välja vähem motiveeritud kandidaadid. Kahel päeval käis katsetel kokku 36 sisseastujat.
Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia
Bakalaureuseõppesse laekus kokku 597, magistriõppesse kokku 192 avaldust ning doktoriõppesse kokku 16 avaldust. Et sel aastal toimus vastuvõtt ka lavakunstikooli, siis on laekunud avalduse arv võrreldes eelmise aastaga oluliselt suurem. Lavakunsti õppekavale esitati 462 avaldust ning vastu võeti 15 inimest.
Populaarseimad erialad lisaks bakalaureuseõppes lisaks lavakunstile olid helilooming ja elektronmuusika, keelpillid ja laul. Magistriõppes teatrikunst, kultuurikorraldus ja orkestridirigeerimine.
Väga suur oli ingliskeelsetele õppekavadele kandideerijate osakaal. Vastu võetud välisüliõpilaste päritolumaad on Hiina, Lõuna-Korea, Jaapan, USA, Venemaa, Suurbritannia, Soome, Läti, Leedu, Itaalia, Hispaania, Türgi, Valgevene, Azerbaidžaan, Island, Uus-Meremaa, Venetsueela, Ukraina, Holland.
Kõrgem Sõjakool
Rakenuskõrgharidusõppe õppekavadele esitati 205 ja magistriastme õppesse 14 avaldust.
Sügisel algaval õppeaastal ootab kadette ees uuenenud õppekava, milles on muudetud sõjaliste ja tsiviilõppeainete toimumisajad semestrite jooksul, selgus Sõjakooli pressiteatest. «Kui varasemalt on noored esimesel semestril saanud vaid tsiviilõppeaineid, siis nüüdsest on need põimitud ka sõjaliste õppeainetega. Sügisel alustavate kadettide jaoks on uus ka see, et juba esimese semestri lõpus toimub kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülene õppus, kus harjutatakse esmaseid õpitud ja omandatud teadmisi, » ütles õppeosakonna juhataja Nele Rand.
Ajateenistuse läbinud kandidaatide poolt esitati sel aastal kokku 148 avaldust, neist 84 maa-, 21 mere -, ja 28 õhuväe sõjalise juhtimise erialale. Võimalust enne ajateenistust sisseastuda kasutas 57 noort, kes pärast sisseastumiskatsete ning ajateenistuse edukat läbimist immatrikuleeritakse kandidaadi kinnituse alusel järgmisel aastal.
Meedia – ja turundusgrupi kapteni Kristjan Kostabi sõnul on positiivseks üllatuseks suurenenud huvi õhuväe õppekava vastu, kuhu esitati tänavu 28 avaldust. «Tänu sellele, et õhuväel on rohkem tegevusi juurde tulnud, on muutunud eriala ka populaarsemaks,» rääkis Kostabi. Üldjuhul ei ole mere – ja õhuväega noortel eriti palju kokkupuuteid, sest ajateenistusst tulijad puutuvad peamiselt kokku maaväega.
Kristjan Kostabi tuletab meelde, et need, kellel avaldus jäi mingil põhjusel esitamata, tasub kindlasti ühendust võtta.
Eesti Lennuakadeemia
Lennuakadeemiasse laekus rakenduskõrgharidusõppesse avaldusi kokku 282. Kõige populaarsemaks erialaks on õhusõidukijuhtimine, kuhu laekus 93 avaldust ning lennuliiklusteenindus, kuhu laekus 68 avaldust. Konkurss erialadele on jätkuvalt kõrge, vastavalt 9,3 ja 11,33 soovijat õppekohale.
Erialade populaarsuse osas ei ole võrreldes eelnevate aastatega erilisi muutusi toimunud. Lennuakadeemia sisseastumise puhul tasub märkida, et katsed on pisut keerulisemad kui teistes ülikoolides. Nimelt tuleb sisseastujal õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteeninduse õppekavale astudes läbida ka kutsesobivustest.
Sisekaitseakadeemia
Kolme kõrgharidusõppe eriala 111 õppekohale esitati kokku 499 avaldust ja konkurss on jätkuvalt kõrge – 4,5 soovijat õppekohale. Politseiteenistuse erialale esitas avalduse 235 (konkurss 4,27), tolli ja maksunduse erialale 189 (konkurss 5,6) ning korrektsiooni erialale 75 (konkurss 3,4) soovijat.
Sisekaitseakadeemia õppeprorektor Andres Punga sõnul on esialgsed tulemused rõõmustavad. «Hea meel on tõdeda, et õppida soovitakse kõikidel meie poolt pakutavatel erialadel,“ kommenteeris Andres Pung. «Õppekohtadele on soovijaid enam, kui vastu võtta saame ja loodame, et kõik sisseastujad on end vajalikul määral ette valmistanud ning läbivad edukalt ka eelseisvad testid ja katsed, » lisas Pung.
Tagasiside küsitlustes on õppurikandidaadid välja toonud mitmeid erinevaid aspekte, miks just akadeemiasse soovitakse õppima tulla – huvitav eriala, soov minna tööle riigiasutusse, professionaalsed õppejõud ja Sisekaitseakadeemia hea maine.
Tallinna ülikool
5. juulil oli Tallinna Ülikooli sisseastumisavalduste esitamise tähtaeg. Sel aastal laekus sooviavaldusi kokku 7892. Võrreldes eelmise aastaga on avalduste arv vähenenud.
Bakalaureuseõppesse asumiseks esitati 5962, magistriõppesse 1840 ja doktoriõppesse 86 avaldust. Bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõpe avalduste arv vähenes võrreldes eelmise aastaga ligikaudu üheksa protsenti. Tallinna Ülikooli õppeprorektori Priit Reiska sõnul vastab see ootustele. «Oleme võtnud eesmärgiks vähendada kõrghariduse esimese astme vastuvõttu kümne protsendi võrra, » ütles Reiska.
Magistriastme avalduste arv on jäänud eelmise aastaga võrreldes samale tasemele. Ülikooli jaoks on rõõmustav see, et võrreldes eelmise aastaga kasvas magistriastme õpetajakoolituse õppekavade vastuvõtt.
Populaarsemad erialad bakalaureuseõppes olid psühholoogia, haldus- ja ärikorraldus ning õigusteadus. Sealjuures on konkurents suur – psühholoogia erialal kandideerib ühele õppekohale üle kaheksa inimese, avaldusi laekus 449. Haldus- ja ärikorralduse õppekavale soovib õppima asuda üle kümne inimese ühele kohale.
Välismaa kandidaatidele on konkurss käimas. Tallinna Ülikool võtab uusi üliõpilasi vastu 47 bakalaureuse-, 55 magistri- ja 15 doktoriõppe kavale. Õppima asumise soovist tuleb teada anda kolme päeva jooksul pärast vastuvõtmise teate saamist.
Vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse 15. juulil.
Vastuvõtt Eesti Maaülikooli ja IT Kolledžisse kestab 7. juuli südaööni.