Maanteeamet tõmbab otsi koomale: B-kategooria sõidueksamit saab tulevikus teha kuues linnas

Pildil riikliku sõidueksami auto Toyota. Foto: Tairo Lutter

Maanteeametis hakkab 1. oktoobrist tegutsema tsentraalne eksamikeskus, mis tähendab, et A- ja B-kategooria sõidueksamit saab ülejärgmisest aastast senise 17 teenindusbüroo asemel teha kuues linnas.

Muudatuste peamine eesmärk on maanteeameti teatel eksamineerimise kvaliteedi tõstmine, ootejärjekordade ühtlustamine ja korruptsiooniriski vähendamine.

Möödunud aastal sooritas B-kategooria eksami edukalt vaid 48 protsenti eksaminandidest, mis pikendas eksamile pääsemise järjekordi paiguti keskmiselt kuni neli nädalat.

Maanteeameti eesmärk on, et liiklusesse ei lubata ühtegi juhti, kelle juhtimisvõimekuse lünkade tõttu võib keegi viga saada või hukkuda. Selle eesmärgi nimel tugevdab maanteeamet enda sõnul juhtide ettevalmistamist ohutuks liiklemiseks.

Tänavune statistika näitab, et kui Kärdlas sooritas viie kuuga esimesel katsel sõidueksami 84 ja Kuressaares 72 protsenti eksaminandidest, siis Tallinnas Mustamäel oli sama näitaja 33.

Alates tuleva aasta 1. jaanuarist vähendab maanteeamet A- ja B- kategooriate sõidueksamite toimumiskohtade arvu. «Peame suunama eksameid linnalisemasse keskkonda, et parandada värskete autojuhtide hakkamasaamist pingelisemates oludes,» põhjendas maanteeameti peadirektor Priit Sauk otsuse tagamaid.

Tänavune statistika näitab, et kui Kärdlas sooritas viie kuuga esimesel katsel sõidueksami 84 ja Kuressaares 72 protsenti eksaminandidest, siis Tallinnas Mustamäel oli sama näitaja 33.

A- ja B- kategooriate ja nende alamkategooriate sõidueksameid hakatakse järgmisest aastast vastu võtma kaheksas linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis, Jõhvis, Kuressaares ja Kärdlas.

Ülejärgmisest aastast planeerib maanteeamet eksami vastuvõtte kuues linnas: neljas regioonikeskuses – Tallinnas, Rakveres, Pärnus, Tartus – ja tulenevalt geograafilistest iseärasustest Kärdlas ja Kuressaares. Teooriaeksamite ja ülejäänud kategooriate sõidueksamite vastuvõtmist muudatus ei puuduta.

Loodav eksamikeskus koondab kõik eksamineerijad seniselt teenindusbüroo põhiselt töökorralduselt ühtse juhtimise alla. Vajadus muudatuse järele sai peadirektor Priit Sauki sõnul alguse sõidueksamitega kaasnevatest muredest.

Alates möödunud aasta jaanuarist on esitatud korruptsioonikahtlustus seitsmele eksamineerijale ja kahele klienditeenindajale.

Maanteeameti personali koguvoolavus oli eelmisel aastal 78 inimest (15 protsenti kogu töötajate arvust), kellest 15 inimest olid seotud teenindusbüroode korruptsiooniskandaaliga (eksamineerijad, klienditeenindajad, juhid). Näiteks Tallinna teenindusbüroo koosseisust lahkus selle tõttu üle kolmandiku teenistujatest.

«Tsentraalse eksamikeskusega saame tegeleda põhjalikumalt eksamineerijate kompetentsuse ja teenindustaseme tõstmisega, kuid, mis isegi tähtsam – uus süsteem võimaldab anonüümsust eksamineeritava ja eksamineerija vahel, mis on hädavajalik samm korruptsiooni vastu võitlemisel,» põhjendas Sauk reformi tagamaid.

Tsentraalne keskus hakkab eksamigraafikuid koostama vastavalt üleriigilisele nõudlusele. Muudatus puudutab peaasjalikult eksamineerijate töökorraldust, kes uues süsteemis enam administreeriva tööga ei tegele, kuid peavad nüüdsest olema valmis vastu võtma eksameid mitmes Eesti linnas. 

Külastatavus vähenes drastiliselt

Sauk selgitas, et maanteeameti eesmärk on olla seal, kus nende teenuseid reaalselt vajatakse. «See eeldab ametilt klienditeeninduse osas suuremat paindlikkust ja tähendab, et teatud ametikohtadel peavad meie inimesed olema valmis liikuvaks tööks,» kommenteeris Sauk.

Näiteks Kärdla teenindusbürood külastas käesoleva aasta esimese kuue kuuga üle kolmandiku võrra vähem inimesi kui eelmine aasta sama perioodi jooksul, Kuressaares vähenes külastatavus koguni 38 protsenti. Kokku on tänavu maanteeameti teenindusbüroode külastatavus kuue kuuga vähenenud 12 protsenti.

Maanteeameti avalike suhete osakonna peaspetsialist Merit Mähar täpsustas, et klienditeenindajate ja maanteeameti büroodes töötavate inimeste arvu reform kindlasti ei puuduta. «Vähendatakse juhtimistasandeid ehk kaduda võivad mõned keskastmejuhi kohad,» märkis ta.

Maanteeameti teenindusbüroodele tähendab eksamikeskuse loomine töömahu ja külastatavuse muutumist, mistõttu vaadatakse üle ka teeninduskohtade võrgustik.

Sauk selgitas, et kodanikud on 2014. aastal loodud e-teeninduskeskkonna omaks võtnud. Käesoleva aasta mai seisuga sooritati e-teeninduses pakutavatest teenustest pea pool just e-keskkonnas. «Jätkame e-teeninduse arendamist. Aja ja raha kokkuhoid näiteks juhilubade vahetamise e-teenuse kasutamisel on saanud väga positiivset tagasisidet. Maanteeameti e-teenuste soovitusindeks on 82 protsenti. Meie järgmine samm on suunatud arendustele, mis puudutavad ettevõtjaid,» lisas Sauk.

Maanteeameti uue teeninduskohtade struktuuri järgi luuakse oktoobrist neli keskset bürood Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Pärnus ning nende esindused säilivad igas praeguses maakonnakeskuses.

Lähtuvalt külastajate arvust jätkavad tööd kolmel päeval nädalas Haapsalu, Kärdla, Kuressaare, Rapla, Jõgeva ja Valga esindused ning Põlva esindus ühel päeval nädalas. Täiskoormusel jätkavad tööd Tallinna, Tartu, Rakvere ja Pärnu bürood ning Paide, Saue, Viljandi, Jõhvi, Võru ja Narva esindused.

Maanteeametil on praegu 17 teenindusbürood.

Maanteeameti plaani kritiseeris täna teravalt Põlva uus maavanem, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Igor Taro, kes nimetas seda kohutavaks veaks. Tema hinnangul puudub plaanil strateegiline vaade ja sel teemal pole ka poliitilist kokkulepet. «Kagu-Eesti on inimestest tühjaks jooksmas ja kõik ponnistused seda kuidagi pidurdada lastakse ühe ameti poolt lihtsalt vetsupotist alla,» kirjutas ta täna Facebookis.